rangema kunsti. Kui 1789. aastal puhkes Suur Prantsuse Revolutsioon, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Hiljem aga, kui kindral Napoleon Bonaparte aastal 1804 end keisriks kuulutas, hakati klassitsistlikus kunstis väljendama Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Klassitsistlikud traditsioonid olid prantsuse kunstis ka enne väga tugevad, tuletame meelde 17. sajandi kunsti, nn. vanaklassitsismi. Prantsusmaal ja Inglismaal nimetataksegi käesolevat stiili seetõttu 'neoklassitsismiks'. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Nii saidki mitmete kunstiajaloolaste uurimused, näiteks Johann Joachim Winckelmanni "Antiikkunsti ajalugu" aluseks tõelisele üleeuroopalisele
KLASSITSISM 18. sajandi viimastel kümnenditel sai Euroopas valdavaks kunsti- ja arhitektuuristiiliks klassitsism, mis jõudis ka Ameerikasse ja kestis u 19. sajandi 30ndate aastateni. Klassitsismi üheks põhimõtteks oli “üllas ilu ja rahulik suurus”. Jäljendati ideaalseks peetavat antiiki. Klassitsismile omaseid jooni on täheldatud ka varem: nt 17. sajandil tuntakse baroki tasakaalukama suunana nn vanaklassitsismi (Prantsusmaa, Suurbritannia). Kõikehõlmavaks kunstiliigiks kujunes klassitsism aga aastail 1760– 1850. Klassitsismi jaguneb tinglikult kahte suurde perioodi: varaklassitsism (1760–1800) kõrgklassitsism (1800–1830) Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 5 Erinevates maades jaguneb klassitsism perioodideks erinevalt. Kuna Prantsusmaal, Itaalias ja
kooskõlas teiste, temaga sarnanevate hoonetega, s.t. et hakati rakendama ansamblilisuse printsiipi.Sama on näha ka uute linnaplaanide kavandamisel ( ja elluviimisel )- juurdub kiirtena kokkujooksvate ( pea )tänavate süsteem. Paralleelselt maalilis - dünaamilise barokiga arenes kainem, eriti Rooma antiarhitektuurile ja Palladio ehituskunstile tuginev klassitsistlik barokk ( nim. ka vanaklassitsism ). Põhilisteks levialadeks Inglismaa, Holland, Skandinaavia. Vanaklassitsismi vormikõne on rahulik, fassaadide ette- ja tagasiasted suhteliselt väikesed, puudub pillav dekoor. Klassitsistlik suunitlus on omane ka Prantsuse 17. ja 18. sajandi arhitektuurile., kuigi ka sinna tungisid seoses Prantsusmaa ülemvõimu ja iseteadvuse tõusuga maalilis - dünaamilise baroki mõjud, eriti sisekujunduses. 18. saj. 20. aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas aga barokist välja kasvanud rokokoostiil, mis oli eelnevaga võrreldes kergem ja mänglevam ning väljendus
annaabi.ee 
