Eepos – pikk, jutustava sisuga teos, kus tegelased on kangelased või mütoloogilised tegelased Näit. Kreeklaste ,,Odüsseia“ ja eestlaste F.R.Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg“, soome E. Lönroti ,,Kalevala“, sumeirte ,, Gilgameš“. Epiteet – omadussõna, mis iseloomustab talle järgnevat nimisõna Näit. Ere päike, virk tüdruk Folkloor – rahvaluule Näit. Eestis üks tuntumaid rahvaluule kogujaid oli Jakob Hurt Fraseologism – tervikliku tähendusega sõnaühend Näit. Maailm – vanajumala katus Homonüüm – samakõlaline, kuid erineva tähendusega sõna Näit. Aas – silmus, rohumaa Humoresk – humoorikas lühijutt Näit. Juhan Liivi ,, Juak“ Idee – kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist Ilukirjandus - kirjanduse liik, mille põhiülesanne on pakkuda lugejale elamusi, kujutelmi Näit. Ilukirjandus jaguneb eepika, lüürika, lüroeepika, dramaatika Intriig – teoses oleva tegevuse pingeline kulg Isikustamine – elutule asjale elusolendi omaduste andmine
..................................................................................12 KIRJANDUS............................................................................................13 1. SISSEJUHATUS Fraseologism on enamasti lausest väiksem üksus, sõnaühend või üksiksõna. Tegemist on kõne kujundliku struktuurielemendi, retoorilise vahendiga. Fraseologismid on metafoorsed, piltlikud, kindla püsivusastmega sõnaühendid, liitsõnad, laused või lausekatked, näiteks vesi on ahjus, vanajumala seljataga, hinge vaakuma, a ja o olema, Achilleuse kand, rikas nagu Riia kikas, Taavet ja Koljat. Fraseoloogilistel sõnaühenditel on oluline koht keele ilmekate väljendusvahendite hulgas, taotledes keelelise väljenduse vaheldust, mitmekesisust ilmekust. Fraseoloogia on universaalne keelenähtus ehk seda esineb kõigis keeltes. Fraseologisme on keeles üle 10 000. Need võivad olla algupärased või laenulised. Eesti
naerab ta le. 18. peatkk Kristi isa hoiatab teda Indrekuga suhtlemise eest. Aga isa hoiatusel oli otse vastupidine mju. Indrek ja Kristi vestlevad nuhkidest ning Kristi arvates on need kige jubedamad olevused maa peal. Indrek ritab teda mber veenda, kuid asjatult. 19. peatkk Indrek sattus klla Viljasoole ning selle uuele naisele Mariele, keda ta lubas leval pidada. Nad kll ei teadnud, kas nad ka kokku jvad, kuid Viljasoo lubas igati abiks olla. Inimene on pagana nnetu loom vanajumala tpratallis. (Viljasoo snad) Viljasoo kirub inimesi, kelle sda lheb haledaks nagu temal tol htul, kui nad lapsed koos emaga leidsid. Ta tunnistab Indrekule, et toidab neid lapsi Bstri rahaga, kes oli talle enne surma vlgu andnud. Et aga mitte seda raha Bstri sugulastele anda, otsustas ta selle kasulikult ra kasutada. Ise nimetas ta seda puhtaks ritehinguks, mitte kaastundeks. 20. peatkk Indrek kohtas Rahva Sbra toimetuses sdurit(Timofei), kel oli hdasti raha vaja
Kuningas patras mingi jutu sekka: « . . . kes kadunu erilised sõbrad olid. Seepärast on nad täna õhtuks siia kutsutud. Homme aga tulgu kõik -- igaüks. Sest ta pidas lugu igaühest, armastas igaüht; seepärast peab ta matuseorgia1 olema avalik.» Nii ta jahvatas järjest edasi, talle meeldis kuulata iseenese kõnet; ja iga silmapilk ta patras oma matuse-orgiast, kuni hertsog enam ei suutnud seda kannatada. Ta kirjutas paberitükikesele: «matusetalitus, vana loll», 1 Orgia -- metsik vanajumala teenimine, ohjeldamatu lõbutsemine, pöörane hullamine. 377 pani paberitüki kokku, hakkas häälitsema «gu-gun» ja ulatas paberitüki üle teiste peade kuningale. Kuningas luges, pistis paberitüki taskusse ja ütles: «Vaene William, kuigi ta kõrvad ei kuule, -- süda on tal korras, palub, et ma kutsuksin kõiki matusetalitusele; tahab, et igaüks oleks tervitatud külaline. Aga tal poleks tarvitsenud paluda, -- meil oli just sestsamast jutt.»
annaabi.ee 
