Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros kasutas kirja. Pole siiski võimatu, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid "Iliase" looja ning et "Odüsseia" on hiljem kirja pannud tundmatu autor. Homerose poeemide tekkimiskohaks võib pidada Jooniat Väike-Aasias, kuna "Ilias" ja "Odüsseia" on üles kirjutatud vanajoonia murdes. Terviklikud kunsti- kirjandusteosed on tõenäoliselt tekkinud sajandite kestel. On teada, et juba antiikajal puudusid Homerose kohta täpsed biograafilised andmed. Näiteks pidasid seitse linna -- nimetatud on seda antiikseks distihhioniks "seitsmest linnast" -- ennast Homerose kodu- või sünnilinnaks. Ka Homerose eluaja dateeringud olid antiikaja teadlaste poolt väga erinevalt paika pandud -- alates 12 kuni 7. sajandini e.m.a
TEOSED Värsivormiline Daktüliline heksameeter Alusteks kreeka hõimude sõjakäigud Jumalad Ilu, vaprus, hingepuhtus, sõprus ja ustavus Kombed, eluolu, sõdapidamine ´´ILIAS`` Vanakreeka eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kangelaslugu Teine tase Euroopa kirjanduslugu Kolmas tase 15 000 värssi Neljas tase Vanajoonia murre Viies tase ``ODÜSSEIA`` Vanakreeka eepos Elu pärast Trooja sõda 24 laulu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks 12 000 värssi Teine tase Antiikaja entsüklopeedia Kolmas tase Neljas tase
7. saj. Väike-Aasia, eriti Joonia. Seal said 6. saj. alguse kreeka teadus ja filosoofia, aga enne seda kujunes seal välja kreeka kirjandus (Kleis 1980:24). Kreeka kirjanduse vanimad säilinud suurteosed on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende eeposte loomislugu ja aeg on ajalooliste teadete puudumise tõttu segane ja selle ümber keerlevad spekulatsioonid moodustavad nn. Homerose küsimuse. Enamik teadlasi pakub tekkimisajaks 8. 7. saj. eKr. Eeposed on kirjutatud vanajoonia murdes. Mõlema eepose ainestik on pärit Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest (Kleis 1956:20-21). On tõestatud, et Trooja (teise nimega Ilion) oli tõeliselt olemas ja asetses Väike-Aasia rannikul nüüdisaja Dardanellidest lõuna pool. Kaevamistel on muistse Trooja asukohal avastatud rida üksteise järel tekkinud ja hävinud asulaid, millest altpoolt lugedes seitsmes kiht vastab enam-vähem Homerose kirjeldustele ja kuulub mükeene ajajärku
8.sajandist eKr kuni 5.sajandini pKr. 2) VanaKreeka jumalad 3) Müütidest pärit mõisted (vt vihikust) 4) Homerose eeposed: „Ilias“ 8sj eKr ja „Odüsseia“ 7sj eKr. Kumbki eepos on jagatud 24 lauluks. Värsimõõduks on mõlemas lugulaulus heksameeter. Eeposed on kirjutatud aioolia keele sugemetega vanajoonia murdes. Mõlema eepose aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust Trooja (e. Ilioni) linna vastu. Sõja põhjuseks oli jumalte tüli. Eeposte tegelasteks on nii jumalad kui ka inimesed. Nt: Eris, Aphrodite, Hera, Athena, Helena, Odysseus. „Ilias“ on kangelaslugu, sõja ja võitluste eepos. „Odüsseia“ jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumistest ning kirjeldab inimeste igapäevast eluolu
annaabi.ee 
