Samas ei pakuta tuge heldekäeliselt igale puuduse tundjale, tuleb osata küsida. Täita on vaja erinevaid ankeete ning inimesed tavaliselt ei teagi, et neil on õigus mingit soodustust või abi saada. Vahel osutab asjaajamine nii keerukaks ja aeganõudvaks, et abi taotlemine jäetakse üldsegi pooleli. Vanasti hoolitses iga pere ja kogukond iseseisvalt oma vanakeste eest, tänapäeval on see kohus langenud riigi kanda. Nagu me teame, maksab riik igale vanurile vanaduspensionit, paljudel pensionäridel on õigus saada veel pensionilisa näiteks invaliidsusastme järgi. Seda tõendavat paberit on aga vanakestel tülikas hankida ja seda on vaja teatud aja tagant uuendada. Puudega inimesel ei ole tihti võimalust iseseisvalt arstlikus kontrollis käia ja kuna ei taheta lähedasi tülitada või polegi kedagi appi kutsuda, jääb vajalik paberimajandus soiku ja pensionilisa väljastamata. On arusaadav, et selliseid toetusi ei tohiks jagada pimesi,
pensionifondi ja makstakse välja alles aastate pärast, kui jõutakse pensioniikka. Vanaduspension Kujuneb 3. Osast: 1) Põhi- ehk baasosa 2) Staažiosak, mis sõltub töötatud aastate kogumissummast. 3) Kindlustusosak, mis sõltub sellest, kui palju on makstud alates 1999.aastast sotsiaalmaksu. (keskmine 2016.aasta pension on 383,0€) ● Tööpanusest sõltuv vanaduspensionit on õigus saada isikul, kes on jõudnud pensioniikka ja kellel on vähemalt 15 a Eestis omandatud pensionistaaži. Rahvapension - Eesti alasele elanikule, tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale välismaalasele. - Neile pensioniealistele inimestele, kel ei ole vanaduspensioni saamisekspiisavat (15a) tööstaaži. II Sammas - Töötav inimene peab maksma 2% brutopalgast. - Riik maksab 4% sotsiaalmaksu arvelt. PERETOETUSED
kodanik, kes ka elas Austrias, ent 29 aasta jooksul töötas Saksamaal ja kuulus kohustusliku sotsiaalkindlustuse alla. Detsembris 2000 asus ta tagasi tööle oma koduriiki Austriasse, kus neli aastat hiljem vähendati tema tööaega osaliseks 15,4 tundi nädalas ehk 40%-le. 2006 aastal lõpetas ta töötamise tehes peale seda vaid juhutöid. Osaajal töötades sai ta ka töötasuhüvitist vähenenud töötasust poole selle väärtuse ulatuses. Alates 2006. aastast saab ta vanaduspensionit Austriast summas 370.25 eurot ning lisaks Saksamaalt 696, 81 eurot. Samal aastal esitas ta aga Deutsche Rentenversicherung Bayern Südile avalduse, et talle määrataks osaajalisele pensionile jäämise järel vanaduspension, mida aga ei rahuldatud kahel kohtutasemel, kuna ta ei olnud Saksa normide järgi osaajalisel pensionil. Probleemiks oli see, et tööaega vähendati 40%-le, mitte 50%-le nagu näeks ette Saksamaa seadused. Kohus leidis,
annaabi.ee 
