suurendamise, eelkõige maapiirkondades ja väikelinnades. Väliskrediitidele toetudes eraldatakse riigieelarvest piisavad vahendid vastavate investeerimisprogrammide elluviimiseks. RAHVALIIT tõstab keskmise vanaduspensioni praeguselt ca 37 protsendilt 2008. aastaks 50 protsendini keskmise netopalga suhtes. 2003. aastal tõstame keskmise vanaduspensioni 2500 kroonini ja kolme aasta jooksul vähemalt 3000 kroonini. Vanaduspensioniga samas tempos tõusevad ka töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapension. Kõrgemad pensionid vähendavad valdade ja linnade eelarveid koormavaid toimetulekutoetusi, ergutades samal ajal lisanduva ostujõuga ka kohalikku ettevõtlust - pension kulutatakse enamasti ostudeks oma valla või linna piires. RAHVALIIT töötab välja ja rakendab tööhõive suurendamise kompleksprogrammi ning eraldab riigieelarvest selle elluviimiseks lähiaastail 0,5% ja pikemas perspektiivis kuni 1% SKP-st.
pension pensionäre keskm. pension pensionäre keskm. pension pension Vanaduspensionärid 297363 1552 298490 1620 296836 1832 294063 2072 s.h. ennetähtaegse 2349 1316 4620 1328 6274 1821 7715 1657 vanaduspensioniga Väljateenitud aastate 3369 1118 3386 1250 2839 1471 2820 1651 pensionärid Töövõimetuspensio 43394 1057 47140 1037 51339 1111 55480 1244 närid s.h. töövõime kaotusega:
Political logic of globalization. VÄLJAKUTSE 3- from the past: Vanade poliitikate prioritiseerimine (pensionid nt), permanent austerity ja majanduskasvu aeglustumine ei võimalda uutele sotsiaalsetele riskidele (USR)idele (nt üksikemad, oskuste ammendumine, ebaadekvaatsed sotsiaalsed siirded, pere-ja tööelu tasakaal jm) reageerida Crowding out HORi võtmes, nn vanade poliitikate kuhjumine, mis ei võimalda USRidega tegeleda Suurimad pinged seotud nn male-breadwinner mudeli jäikusega ja vanaduspensioniga. Demograafia. VSRide ümber tugevad huvirühmad. Need vähendavad võimalusi inimkapitali investeeringuteks – nt early childhood investments; mis pikas plaanis oleks vajalikud nii tootlikkuse tõstmiseks kui ka dependency vähendamiseks VÄLJAKUTSE 4- at the supernational level: formaalselt sotsiaalpoliitika endiselt rahvusriikide pärusmaa, reaalselt aga keerukas ELi sotsiaal- ja majanduspoliitika mitmetasandilise valitsetuse süsteem (MLG)
annaabi.ee 
