Pikkadel talveõhtutel korraldatakse Ülaljõstmisõ, mil neiud ühiselt laulu ja jutu saatel kudumistöid teevad. Peamiselt kasutavad naised käsitöös villa ning selle parema kvaliteedi nimel kasvatab iga talu ise lambaid. Naistel on oskused ise lambal villa võtta, kedrata ning ka lõnga värvida. Kuna rahvariideid kantakse igapäevaselt, on keskmisel kihnu naisel riidekapis umbes kakskümmend seelikut. Kihnu naine Naise ülikond koosneb särgist, käistest, vammusest, seelikust, vööst, sukkadest ja pasteldest. Särk on valmistatud labasest takusest riidest ning on ilma õlaõmblusteta, kolmnurkse kaelaava ja lühikeste varrukatega. Särk ulatub poole sääreni ning selle alläärde on õmmeldud kitsas kirivöö. Käised on õmmeldud linasest labasest riidest. Selle piht ja õlalapid asetsevad kaelaava juures. Varrukad on värvli juures kurrutatud. Käised ulatuvad allapoole rinda, nii et vöö ilusasti välja paistab
Särgi 35 lõige oli lopsakas ja kaeluse väljalõige sügav; pikapeale ilmus kaelusesse väike tavaline krae või musta, punase või kuldse tikandiga rüüs; viimasest sai lõpuks uhke kroogitud krae. · Vammus. Vammus oli kuni 16.sajandini põhiliseks riietusesemeks, mida pruukisid kõik mehed oma ülakeha katmiseks riiete all. Aegade möödumisel sai vammusest lõpuks vest. Vammuse moekas kuju saavutati jäiga kanga kasutamisega, volüümi aga lisas polster, mis tolleaegse moeideaali kohaselt rõhutas mehelikkust, kadus aga uuesti moest 17.sajandil. Pihani ulatuva vammuse alläärel olid tavaliselt teravad nurgad. Varrukad olid tagant lõhestatud ja paelutatud, jättes küünarnuki, õlavarre tagakülje ja õla paistma.
Särgi 35 lõige oli lopsakas ja kaeluse väljalõige sügav; pikapeale ilmus kaelusesse väike tavaline krae või musta, punase või kuldse tikandiga rüüs; viimasest sai lõpuks uhke kroogitud krae. · Vammus. Vammus oli kuni 16.sajandini põhiliseks riietusesemeks, mida pruukisid kõik mehed oma ülakeha katmiseks riiete all. Aegade möödumisel sai vammusest lõpuks vest. Vammuse moekas kuju saavutati jäiga kanga kasutamisega, volüümi aga lisas polster, mis tolleaegse moeideaali kohaselt rõhutas mehelikkust, kadus aga uuesti moest 17.sajandil. Pihani ulatuva vammuse alläärel olid tavaliselt teravad nurgad. Varrukad olid tagant lõhestatud ja paelutatud, jättes küünarnuki, õlavarre tagakülje ja õla paistma.