Tanu. Viljandi abielunaised kandsid väikest linasest riidest tanu, mille esiääres oli pits teeniga tanu. Tanu valmistati rööpkülikukujulisest riidetükist, mis murti kokku, õmmeldi üks serv kinni ja ümardati veidi tanu nurka. Teine äär kurrutati. Pikk-kuub (vammus, kuub) õmmeldi mustast villasest riidest. Viljandi linnast lõuna pool kanti Ida-Mulgimaale iseloomulikke punaste ja roheliste kaarusnööridega kaunistatud puusadega vammuseid, mille siilud ulatusid vööni, moodustades väikesed kühmud. 3 Külgedel allääres oli lõhik (lõhandik, raius) ja selle kohale õmmeldi piklik punane kaleviriba e lõhandikulapp. Kampsun. Viljandi kihelkonna põhjapoolsetes valdades kanti potisinist läbivillast seesidega kampsunit, mis levis uue moena 19. sajandi I poolel. Need veidi alla vöökohta ulatuvad pikkade käistega pihakatted olid rühmseesilised s.o rühmiti volti seatud
Tekitas mulje enesekindlast mehest. Sama kraed kasutasid ka naised aga vähe väiksemana. Vanemad mehed kandsid rohkem kinnisemat riietust, dekolteeritud vammuse all särki ja pikka kuube, mis oli kuni vööni avatud 2 ja käiste reväärid olid kontrastset tooni. 1500 aastal keelati Veneetsias noortel meestel kanda liibuvaid ja suure kaelusega vammuseid, mis samal ajal olid moes Saksamaal. Peakateteks olid enamjaolt sametist, vildist või brokaadist barettid. Olid ka ümmarkuse lamadapõhjaline müts, mida siis kaunistati kas sulega, küljelt langeva tutiga. Kanti ka vääriskividega ja sulgedega ehitud turbanit. Ka riietuse värv mängi palju rolli. Mõnel pool kanti suguvõsade poolt kindlat värvi, mille järgi siis neid ka kutsuti (n. Roheline krahv). Vanemad mehed kandsid tumedamaid toone, nooremad erksamaid
mis eest värvliotstest kinnitati kas nööri või nööbiga. Selline kinnitusviis jättis püksi esilõike pooleldi lahti, nii et särk kippus sealt välja paistma. Selle varjamiseks kanti ees vöö küljes väikest nahktaskut. Püksid ulatusid meestel põlvini ja need köideti põlve alt ühes sukkadega paela abil kõvasti kinni. Pikk-kuub tehti mustast toimsest villasest riidest. Krae oli tumesinisest ja lõhandikulapp punasest kalevist. Tarvastus kaunistati nii meeste kui naiste vammuseid kaarusnööridega, kuid naistekuubede kaunistused olnud rikkalikumad ja meestekuubedel polnud kunagi rohelisi nööre. Kasukas õmmeldi nagu naiste omagi valgeks pargitud lambanahkadest, harvemini vasikanahkadest. Mehed kandsid lihtsamaid kasukaid, millel oli kaunistusi tagasihoidlikumalt kui naistekasukail. Mitmed Tarvastust pärinevad teated räägivad meestekasukate kaunistamisest musta liignahaga. Vöö oli meestel eelkõige ülerõivaste hõlmade kooshoidmiseks. Meestevööd olid
annaabi.ee 
