et kaitsta oma huve. Esindas ainult Harjumaa, Tartumaad ja Viljandimaad. II agraalpartei Eestis, mis kaitses uustalunike huve. Puudus parteile hädavajalik programm ning nende eesmärgiks oli kaks punkti: 1) Riik peab rõhku panema põllumajandusele, sest maa toodab koguväärtust. 2) Riik peab toetama kõiki põllumehi võrdselt (Tegelikult taheti, et uustalunike hakatakse rohkem toetama kui vanutalunike). O. Thief, O. Kösser. 2) Rahvuslik vabameelne partei- Tekkis Eesti valveliidust. Nägid Eestis korruptsiooni, riigivargust, riik mädaneb seest, ei ole olemas enam kohusetunnet ja vastutustunnet. Andis välja ajalehte "Valve", paljastasid korruptsiooni juhtumeid, kuid väljamõeldud juhtumid või puudusid asitõendid. 3) Eesti demobiliseeritud sõjaväelaste liit (EDSL)- Esialgu polnud neil poliitilist ambitsiooni. See oli veteranide organisatsioon, mis tegeles veterani õiguste kaitsmisega. Pidid saama maad, eelistati neid ametnike kohtadele, tasuta haridus kuni
vähemalt aasta. Nov lõpus 1923 oleks pidanud toimuma uue RK valimised. Kristlik Rahvaerakond aga algatas rahvahääletuse usuõpetuse osas. Kuulutati välja mai 1923 uued valimised. II RK valimised mais 1923 olid mõnes mõttes täiesti erakorralised ja enneolematud. II RK valimistel oli kandideerivaid nimekirju 26 ja RK-kku pääses 14 erinevat parteid. Uued tegijad: Rahvuslik-Vabameelne Partei (loodi spetsiaalselt valimisteeel, kasvas välja 1920 asutatud Eesti Valveliidust, mille asutajaks oli Johan Pitka. Valveliit pani käima ka ajalehe ,,Valve", milles väga teravaid kirjutisi riigimeeste jm kohta. Valve 61 kõikide oma süüsituste jurues ei suutnud säilirtada head tooni. Valve tegevtoimetajad ootasid kohtusaalis või istusid vangis). Saavutasid üle 20 000 poolthääle ja 4 kohta parlamendis, kuid need 4 jäid Pitkast ilma, kes Kanadasse läks. 1926 läksid lõplikult
Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. II RK valimised mais 1923 olid mõnes mõttes täiesti erakorralised ja enneolematud. II RK valimistel oli kandideerivaid nimekirju 26 ja RK-kku pääses 14 erinevat parteid. Uued tegijad: Rahvuslik-Vabameelne Partei (loodi spetsiaalselt valimisteeel, kasvas välja 1920 asutatud Eesti Valveliidust, mille asutajaks oli Johan Pitka. Valveliit pani käima ka ajalehe „Valve“, milles väga teravaid kirjutisi riigimeeste jm kohta. Valve tegevtoimetajad ootasid kohtusaalis või istusid vangis). Saavutasid üle 20 000 poolthääle ja 4 kohta parlamendis, kuid need 4 jäid Pitkast ilma, kes Kanadasse läks. 1926 läksid lõplikult hingusele. Märksa edukam oli teine uustulnuk Asunike Koondus (tekkis Põllumeeste kogu kõrvale.
annaabi.ee 
