lapsevanemate poolset arvamust Mardi õppimise kohta ( kuidas laps koduseid töid teeb, kas teda premeeritakse heade või hoopis karistatakse halbade hinnete eest, kas lapsevanemad osalevad õppimisprotsessis jne...). Samuti keskendub psühholoog ka Mardi üldisele kodusele olukorrale, et saada ülevaade, kui suured on Mardi kohustused kodus, kui palju aega kulub tal majapidamistöödele ja õdede – vendade valvamisele ning kui palju õppimisele, samuti mis kell Mart magama läheb ning mitu tundi ta magada saab ning millised on Mardi toitumisharjumused. Võimalike lahenduste leidmiseks antud probleemile viib psühholoog läbi ka erinevaid teste mõõtmaks Mardi vaimseid võimeid ning et avastada võimalikke arengu – või käitumishäireid. Esmalt hindab psühholoog Mardi intelligentsust Stanford-Binet testi abil (Becker, 2003). Seejärel viiakse läbi H-T-P (House-tree-person) test koos Draw-a-family
hakkas tööle Vääna jahilossi, mis sai üheks Urmase lemmikmängukohaks, komandandina. Talle meeldis oma samme mõõta ja põhjalikult üle lugeda, talviti olid tema sinkavonkalised bussi- ja rongirajad kilomeetrite pikkused. Talle meeldisid väga verstapostid, eriti nulliga lõppevad. See on nii tänaseni. (Ibid, lk 16) 21. augustil 1970 sündis perre neljas laps Karl. Urmas pidi tema ja Siiri järele vaatama. Suur osa sellest kulus aga oma nootide valvamisele, et neid kahe püsimatu eest kaitsta. (Ibid, lk 17) Kodus ei olnud klaverit, kuid Urmas musitseeris kuulmise järgi ema akordionil. Kuna poiss oli veel üsna väike, pill aga suur, sättis ta akordioni põlvedele ning rihma üle selja, nii et lõõtsa tõmbas ta 7 varvastega ja klahvistik oli klaveri eest. Tänu oma suurepärasele muusikalisele kuulmisele ja
võiks lausa omaette teema olla. Muidugi on see suuresti põhjustatud ka töö autori jaoks lihtsamast Eesti poole muutusi kajastava materjali kättesaadavusest ja mõistmisest. Töö koosneb neljast kesksest peatükist, millest esimeses on kajastatud kokkuvõtvalt vaidlusi Valga linna kuuluvuse üle ja piiri määramist läbi linna ning järgnevas kolmes vaadeldakse piirist tulenevaid mõjutegureid. Esimene mõjutegureid kajastav peatükk keskendub piirijoonele endale, selle valvamisele ja üle piiri liikumisele. Teises on keskendutud liiklemismuutustele linnas ning selle lähiümbruses ning kolmandas piiri mõjudele kaubanduses ning tekkinud salakaubanduse olemusele. Autori andmeil ei leidu eriuurimusi muutustest Valga linnas pärast EestiLäti piiri määramist. Küll ei pääse sellest teemast mööda üheski Valga linna või maakonna ajalugu kajastavas teoses. Väga palju andmeid, sealhulgas ka statistilist laadi, on 1932. aastal välja
annaabi.ee 
