Selle asemel hakkas Bentham kehtivat seadusandlust avalikult kritiseerima. Seega Benthami juuraõpingud viisid ta arusaamale, et praegune ühiskond toimib valedel põhimõtetel ja sundisid otsima paremaid võimalusi. Elu jooksul pühendub Bentham teooriale, kuidas parandada valitsevat ühiskonnakorraldust, ja annab nõu ka paljudele valitsustele, mõjutades eriti Prantsusmaad, mille aukodanikuks ta 1792.aastal sai. Samuti elas ta lühikest aega Venemaal, kus mõtles välja vangla, kus vange valvaksid kogu aeg (nähtamatud) valvurid. Bentham lootis, et see projekt huvitab Katariina Suurt, kuid nii ei läinud. Ta kirjutiste avaldamisele aitas kaasa suur pärandus 1796.aastal, mis tagas talle majandusliku stabiilsuse ja lubas keskenduda kirjutamisele. Ta suri 6.juunil 1832.aastal, jättes endast maha tuhandeid lõpetamata käsikirju, mille avaldasid hiljem tema õpilased. Benthami rahaline pärandus läks Londoni ülikooli University College rahastamiseks,
venda sugugi. Tema vennal on sellest ajast peale unistus: ,,Igatahes ma kujutlen, kuidas väikesed lapsed mängivad suurel rukkipõllul mingit mängu. Tuhanded lapsukesed aga lähedal pole hingegi, tähendab, ühtki täiskasvanut- peale minu. Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal, ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni. (...) Valvaksid lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. Ma tean, et see on rumal, aga see oleks ainus asi, mida ma tõesti teha tahaksin." Teose peategelane on Holden Caulfield, kahe näoga noormees. Ta on peaaegu 17 aastane ja ta ei suuda nimetada ühtegi asja mida ta salliks. Kool, õpetajad, matusebüroo juhatajad ja tegelikult kogu maailm ajab teda vihale. Sealjuures peaks ta ise rahul olema. Tal on jõukad vanemad, kes ostavad talle ilusaid seemisnahast mantleid ja kohvreid. Ta peaks olema
Niisutust tehakse kallakute peal asuvatele põldudele. 5.2 Majanduslikud eeldused Majanduslike eelduste poolest pole Norral millestki puudust, käsutada on piisavalt kapitali ja uus tehnoloogia. Ainult 2,3% (2006) rahvastikust on hõivatud põllumajanduses, mis näitab, et tegemist on eduka infoajastu riigiga ja kasutusel on efektiivne tehnoloogia, lisaks toetab ka valitsus põllumajandust. Soositakse, et inimesed jääksid maale ja valvaksid näiteks metsasid. 19 5.3 Spetsialiseerumine Norra põllumajandus on spetsialiseerunud lihaloomade kasvatusele ja kalapüügile. Loomakasvatusest on levinud piimakarjad, lambakasvatus, veisekasvatus ja seakasvatus. Rannikul kasvatatakse veiseid, mägedes lambaid. Peamisteks põllukultuurides on: oder, nisu ja kartul. Neid kasvatatakse soojematel ja niiskematel aladel lõunas ja ranniku lähedastel aladel, näiteks Oslo ümbruses 5
annaabi.ee 
