vahetuskursid kõikuma, kuid mitte vabalt. · Mitmed riigid tungivad vahel aktiivselt valuutaturgudele, mõjutamaks valuutakurssi. · Teised riigid on sidunud oma valuuta $ või EURO-ga. · Mõned riigid hoiduvad üldse valuutaturgudele tulemast. Sekkutakse: · majandusliku languse vältimiseks, · inflatsiooni pidurdamiseks. Kui valuuta väärtus langeb, siis import väheneb ja eksport tõuseb. See annab juurde töökohti, kuid põhjustab ka inflatsiooni. 2. Valuutaturgude tegevusse sekkumine ei ole tõenäoliselt mitte eriti edukas. Sekkumiseks kasutada oleva raha hulk on tühine võrreldes sadade miljardite iga päev käibes olevate dollaritega. 3. USA poliitikute idee valuutade vahetuskursside tsoonide kehtestamise kohta. Sümbioos fikseeritud ja vabast vahetuskursist. Vahetuskurss kõiguks mingi % kummaski suunas. Turujõud ei saaks mõjutada vahetuskurss. Seda ideed kasutakse tegelikult Venemaal, ka Lätis.
kõrval peavad liikmesriigid saavutama suurema kasvu ja majandusliku lähenemise. 8 3.2 Rahanduskoostöö ajalugu 1971. aastal otsustasid Ameerika Ühendriigid lõpetada dollari ja kulla ametliku hinna sidumise fikseeritud kursiga, mis oli pärast Teist maailmasõda taganud rahalise stabiilsuse maailmas. Sellega kaotati fikseeritud vahetuskursside süsteem. Selleks, et luua oma rahaliit, sekkusid EL-i liikmesriigid kooskõlastatult valuutaturgude toimimisse, et vältida Euroopa valuutade vahelisi üle 2,25% suuruseid kursikõikumisi. Selle tulemusel loodi Euroopa rahasüsteem (ERS), mis hakkas toimima 1979. aasta märtsis. Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont: võrdlusvääringuks oli eküü: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud „valuutakorv”; vahetuskursi mehhanism: iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute omavaheline vahetuskurss võis kõikuda 0–2,25%;
Algne Forexi idee seisnes selles, et kaubelda saaksid ainult pankurid ja suuremad institutsioonid, kuid interneti areng on kaasa toonud kauplemisvõimaluse laienemise ka „väiksematele tegijatele“. Valuutaturgudel kauplejad jagunevad sisuliselt kaheks. Käibest moodustavad 5% ettevõtted, kes arveldavad ostetavaid ja müüdavaid kaupasid välisvaluutas ja konverteerivad ekspordist saadud kasumid kodumaisesse valuutasse. Lõviosa ehk 95% valuutaturgude käibest tuleb kauplemisest kasumi eesmärgil ehk spekuleerimisest. Enamik kauplejatest keskendub kõige suurematele ja likviidsematele valuutadele, milleks on USA dollar, Jaapani jeen, Euro, Suurbritannia naelsterling, Šveitsi frank, Kanada dollar, Austraalia dollar ja Uus-Meremaa dollar. Üle 85% käibest moodustab just nende valuutadega kauplemine. All on ära toodud tabel valuutade sümbolite ja tavapäraste nimetustega:
Praktikas on küllalt näiteid, kus püsikursse rakendanud riik on teatud perioodidel ikkagi sunnitud arvestama nõudmise ja pakkumise mõju turule. Erirahaturgude valuutakursse ühtlustavad arbitražöörid või arbitraatorid, kelle eesmärk on teenida erinevate turgude kursivahedelt. Nad ostavad valuuta kokku odavamal turul ning realiseerivad kallimal turul teenides seega kurivahelt. Sõltuvalt sellest kui aktiivne on arbitraaž, hakkavad erinevate valuutaturgude kursid ühtlustuma, sest turud, kust mingi valuuta kokku ostetakse hakkavad hinnas tõusma ja turg kus realiseeritakse hakkab hinnas langema. Kui arbitraaž hõlmab kahte valuutat nimetatkse seda kahepositsiooniliseks arbitraažiks, kui hõlmab kolme valuutad, siis on tegemist kolmepositsioonlises arbitraažiga. Ostujõu bariteedi teooria - valuutakursside muutumise seletamiseks ning pikemaajaliseks
annaabi.ee 
