Kui EL-i moodustumise hetkeks oli EL-i täisliikmetest liikmesriike 12, siis 1995.aastaga kasvas nende arv 15-le (lisandusid Austria, Rootsi ja Soome). Kõigi EL-iga assotseerunud liikmesriikide lõppeesmärgiks oli täisliikmeks saamine. Selle tingimuseks seati Maastrichti lepingu nõuete ja Koopenhaageni kriteeriumite kõrvalekaldumatu täitmisega. Tänases on EL-is 27 riiki. Viimase liitumislainega EL-i tulnud riigid kohustusid ühtlasi astuma ka ühisesse valuutaliitu, seetähendab valmistuma eurole kui ühisvaluutale üleminekuks ja rahvuslikust valuutast loobumiseks. Rootsi, Taani, Suurbritannia aga tegid erandi ega loobu niipea oma rahvusliku valuuta kasutamisest. Kasutatud allikad Teema nr.4. Euroopa Liidu kujunemisprotsessist ja selle tõukejõududest.
tööstusharudeks on masina- ja sõidukiehitus, keemia, metallitööstus ja elektrotehnika. Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa Liidu liikmesriigid (ca. 56%). Peamiselt eksporditakse sõidukeid, masinaid ja keemiatooteid. Ka imporditavate toodete nimekirja juhivad valmistooted. Saksa väliskaubanduspoliitika põhisuunad lähtuvad Euroopa Liidu otsustest. Põllumajandus, tekstiilitööstus ning osaliselt ka sõidukiehitus on sõltuv kõrgetest kaubanduspiirangutest. Saksamaa kuulub Euroopa Valuutaliitu. Tööstus moodustab Saksamaa majanduse põhiosa. Rohkem kui 1000 töötajaga suurettevõtteid on 2.5%, vähem kui 100 töötajaga ettevõtteid umbes 60% käitiste üldarvust. Suurimad firmad on Daimler-Benz AG (autod, elektrotehnikatooted, lennukid), volkswagen AG (autod), Siemens AG (elektrotehnikatooted), Veba AG (energeetika, keemiakaubad), RWE AG (energeetika, ehitus) ja Hoechst AG (keemiatööstus). Keemiatööstus toetub tugevale rakendusteaduslikule alusele ning tarbib
Kõigi EL-iga assotseerunud liikmesriikide lõppeesmärgiks oli aga täisliikmeks saamine. See oli võimalik aga Maastrichti lepingu nõuete ja nn Koopenhaageni kriteeriumite kõrvalekaldumatu täitmisega. Kõik see õnnestuski teoks teha veel 10 riigil (sealhulgas ka Eestil, Lätil ja Leedul) 1.maiks 2004. Niisiis oli tolle daatumiga EL-is juba 25 täisliiget- liikmesriiki. Kõnealuse liitumislainega EL-i tulnud riigid kohustusid ühtlasi astuma esimesel võimalusel ka ühisesse valuutaliitu, st valmistuma euro-rahale üleminekule ja rahvuslikust valuutast loobumisele. Kuigi viimast nägi põhimõtteliselt ette ka juba Maastrichti leping sellega ühinenud riikidele, leidsid nii mõnedki neist nagu Rootsi, Taani ja Suurbritannia, et ei loobu veel niipea oma rahvusliku valuuta kasutamisest. Euroopa Liidu arengule on andnud tõukeid mitmedki lepingud. Ent tähtsaim neist on siiski Maastrichti leping. Viimane annab
annaabi.ee 
