Näiteks Rootsi kroon SEK, USA dollar USD, Inglise nael GBP, Norra kroon NOK, Euroopa paljudes riikides kasutusel olev rahaühik euro EUR. Väärtuse mõõduna ei ole erinevate riikide rahaühikud võrdsed. Näiteks 1 SEK eest ei saa osta sedasama, mis 1 EUR või 1 USD eest. Riikide rahaühikute võrdlemiseks on vaja teada, kui palju maksab ühe riigi rahaühik, näiteks 1 EUR = ? USD. Riigi rahaühiku hinda, mis on väljendatud teise riigi rahas, nimetatakse raha- ehk valuutakursiks. Valuutakursi määramine on valuuta noteerimine (ladina keelest märkimine, üles tähendamine). Kui ühe riigi raha on võimalik ametliku kursi alusel vabalt vahetada teise riigi raha vastu, siis nimetatakse raha konverteeritavaks (ladina keelest ümberpööramine, muutmine). Valuutakursside tabeleid avaldatakse pankade kodulehtedel, pankade seintel, ajakirjanduses. Näiteks 27. oktoobril 2013 aastal Tavid AS (Tavidi peamised tegevusalad on investeerimiskuld ja
Miks see nii on? Vabakaubanduse põhiprintsiibiks on, et homogeensete kaupade hinnad ei või erineda riigiti, nad peavad olema võrdsed olenemata riigist. Väide kehtib mitte üksnes ühe kauba, vaid kogu majanduse kohta. Seost nimetatakse ühe hinna seaduseks (law of one price, LOP) ja see on ostujõu pariteedi teooria aluseks. Hindade erinevused tasakaalustatakse valuutakurssidega. Näide 10 Unts kulda maksab New Jorgis $400 ja Londonis £250. seega vastavalt LOP-le $400=£250 ehk valuutakursiks on: $1,6=£1. Ühe untsi Ameerika kulla eest tuleks maksta Inglismaal £250 ning inglise kulla eest Ameerikas $400. Oletame, et kurss kujuneb $0,8=£1. Järelikult, inglise kuld hakkab maksma US-s $200 ehk $200 odavam kui Ameerika kuld koduriigis. Samas Ameerika kuld Inglismaal hakkab maksma £500 ehk £250 rohkem kui inglise oma. Kuna Ameerika kuld on kallim mõlemates riikides, siis nõudlus selle järele väheneb ja hakkab liikuma nulli suunas. Pakkumise ülekaalu võib likvideerida,
kasutada andmise eest. Mõisteliselt tuleb eristada intressi ja intressimäära. Intress on rahasumma, mida laenuvõtja tasub laenuandjale tasuks laenusumma kasutamise eest. Intressimäär on intressisumma osatähtsus laenu põhiosasse. Intressimäära väljendatakse protsentides teatud ajaperioodi kohta. 11. Valuutakursid ja seosed nende vahel, ristkursid Valuutakursiks nimetatakse ühe valuuta hinda teises valuutas. Valuutavahetustehingutes annavad pangad kaks noteeringut: ostu- ja müügikursi. Olenemata sellest, kas kasutatakse otsest või kaudset noteeringut, nimetatakse madalamat kurssi alati ostukursiks ning kõrgemat müügikursiks. Ostu- ja müügikursi vahet nimetatakse kursivaheks ehk spreadiks Ristkurss valuutakurss, mis on leitud kahe teise valuutakursi järgi.
kogunõudlust ja pakkumist. Valuutakursside kujunemise seisukohalt on kõige olulisemaks kolmas ja neljas tasand, kus toimub valdav osa valuutatehingutest. Tegemist on rahvusvahelise turuga, kus keskpangad ja suured kommertspangad sooritavad valuutatehinguid, mille eesmärgiks on kursside stabiliseerimine, spekulatiivsed tehingud või väliskaubandusega seotud eesmärgid. Päevase kauplemise mahud võivad olla ääretult suured, ulatudes 900-1000 miljardi dollarini ja isegi üle selle. Valuutakursiks nimetatakse ühe valuuta hinda teises valuutas. Nt euro kurss USA dollarites võrdub dollarite arvuga, mis on vajalik ühe euro ostmiseks. Valuuta kurssi võib väljendada ehk noteerida nii otseselt kui kaudselt. Otsene noteering näitab seda, mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostmiseks. Kaudne noteering näitab, mitu ühikut välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta ostmiseks. Näiteks teatab pank USA dollari kursiks 0,8 eurot, seega tuleb ühe dollari
annaabi.ee 
