Rahvusvahelise finantssüsteemi murdumine seadis tohutu surve alla maad, mis olid jäänud kindlaks kullastandardile; nende valuutad jäid üleväärtustatuteks peamiste võistlejate vääringute suhtes. Nominaalselt kullaalusele jäänud riigid Euroopas kitsendasid Saksamaa ja Austria eeskujul kõikvõimalike piirangutega kulla ja valuuta liikumist, et mitte kullast ja välisrahast tühjaks joosta. Sisse- ja väljaveo tasakaalu säilitamiseks kalduti kasutama meeleheitlikke abinõusid: valuutakontroll koos või ilma tollide tõstmiseta, impordikvootide laiendamine jms. 1931. aasta lõpuks oli valuutakontroll jõus kahekümnes riigis; impordilitsentsid olid kehtestatud üheksas. Nimekiri riikidest, kes tõstsid järsult tollitariife, oli hoopis pikem. Majandusele eriti pärssivaks kujunes olukord, kus devalveerimata rahaga maa tavapärane eksport oli orienteeritud nüüd devalveeritud valuutaga riikidele. Selles osas oli Eesti olukord
Valitsus võib fikseeritud kursi tagamiseks ja maksebilansi defitsiidi vähendamiseks piirata importi (tollid, kvoodid jm.) ja soodustada eksporti. Probleemid, mis tekivad nende meetmete kasutamisel : 1) Mõjuvad pidurdavalt kogu maailmakaubanduse kasvule, vähendavad kasumeid ja eeliseid, mis laekuksid vabakaubanduse korral. Ühe maa piirangud oma huvide realiseerimiseks kutsuvad alati esile teise maa vastupiiranguid, kelle huve on kahjustatud. 2) Valuutakontroll. Valitsus võib omamaa eksportijatele esitada nõudmise, et nad ekspordi eest saadud välisvaluuta müüksid valitsusele, valitsus omakorda jaotab, saadud välisvaluuta importijate vahel. Valitsus piirab importi selle valuuta summaga, mis laekub ekspordist. Sellel süsteemil on oma puudused. a) rikub rahvusvahelises kaubanduses kujunenud seoseid, struktuuri, mis baseerub võrreldavatel eelistel. b) Väheste valuutaressursside jaotamine toob paratamatult kaasa mõnede importijate
Riigi konkurentsivõime sõltub paljuski poliitilisest riskist (rahvusvaheliste korporatsioonide majandustegevuse häirimine teatud poliitiliste sündmuste tekkimisel võõrustajamaal). Poliitilise riski tähtsamad tegurid on järgmised: ülekannete piirangud; 58 fondide blokeerimine; tegevuse piirangud; lepingutingimuste rikkumine; valuuta ebastabiilsus; valuutakontroll; maksumäärade muutumine; diskrimineerimine; eksproprieerimine või natsionaliseerimine. Natsionalism (lojaalne suhtumine teatud riikidesse ja teiste diskrimineerimine keele, religiooni, rassi või ideoloogia alusel) ilmneb järgnevas: kohaliku omandi miinimumnõue; välistöötajate arvu piiramine; kohalike ettevõtete eelistamine riiklike tellimuste jagamisel;
annaabi.ee 
