ärevusttekitavad. Teraapia tulemus: * Inimene hakkab tunnetama isiklikku vastutust omaenda elu ees ning maheneb ohvritunne. * Inimene on seansi tulemusena rahunenud ja heas tasakaalus. * Inimene tajub, et on energilisem, elusam, paremas kontaktis oma sisemise väega nn. on oma kehas kodus. * Inimene tajub, et tal on järsku rohkem energiat ja jõudu. * Inimene tunneb, et tal on rohkem julgust ja tundeid muutuvad eredamaks ja sügavamaks. * Inimese suhe hirmsatesse ja valusatesse minevikusündmustesse muutub ta vaatab neid täiskasvanu pilguga ning mõtestab ja tunnetab uut moodi. * Inimene hakkab nägema seoseid oma suhetes teiste inimestega ning elusituatsioonides üldse nn tajuma kõrgema plaani olemasolu. * Sügavam kontakt oma intuitsiooniga hakkab toetama elus parasjagu toimuvaid protsesse. Gestaltteraapia Gestaltteraapia tekkis 1950. aastate algul Ameerikas psühhiaater Fritz Perls'i,
Õhtul kui indrek koju tuli rääkis andres kuidas teda 2 korda palumas oli käidud, kuid andres ei teinud sest suuremat numbrit. Ta luges vaid lehti kus oli kirja et vargamäe sai oma kraavide kaeevamiseks heakskiidu mis tõi mõlema mehe näeole naeratuse. Siis pöördus äkki andres indreku poole ja üõtles et läheme vaatame selel pearu üle kuna õiglus on pöördunud. Kuid pearu oli juba surnud kohe peale kirikuõpetaja lahkumist. Nad vestlesid karlaga ja karla tabas oma jutuga andrese valusatesse kohtadesse. Kui algul tuli andres selle mõttega et ta ei ütle pearule midagi jõe vee allalasmisest siis karlale ütles ta nimelt et ta oleks pearule ninaalla hõõrunud seda et tema unistus saab teoks ja nõnda mindi vihas lahku. XXIX Karla pidas aru peale viimast luhtunud vestlust sauna rahvaga et ta ei kustus uei sauna andrest ega ka mäe sassi pearu matustele. Helene küll palus ema et Andrest saks tulla kuid ema sai aru
põlema" ja udmurt Rafit Mini "Viimane rändaja" (teine tõlkija-koostaja Nadezda Pchelovodova). Krigini eksistentsiaalsema koega luulevalimik ongi mu jaoks neist põnevaim. Ta mõtiskleb surmast ja vanadusest ja kasutab muinasjutumotiive, ütleme, et tema luule on neist enim mõistetav ka meie praeguses, nüüdisaegses kontekstis. Kolumbi teemad ja laad on veidi eksalteeritud, hümnilikus, jutluslikus võtmes esitatud sissevaated suurtesse, tähtsatesse ja valusatesse rahvuslikesse teemadesse, temas on mingit gustavsuitsulikku paatost. Ja Baskiirimaal sündinud külakooliõpetajast Rafit Min kujutab külaelu ilma seda rahvusromantiliselt idealiseerimata, sest, jah, ta elab külas. Siin on säherdust maakeskkonna ilu, loomakujundeid ja looduslüürikat. Kuigi need on teemadelt ja laadilt üsna kokkusobimatud, hakkab kas või vaid neid kolme valikkogu vaadeldes mingi soomeugriline üldistusmasin siiski tööle, tuleb ilmsiks too melanhoolia, oma maa
annaabi.ee 
