s.o. aktsioonipotentsiaalideks. Retseptorid jagunevad: · fotosensitiivsed retseptorid (silma võrkkestas paiknevad kepikesed ja kolvikesed); · mehhaanosensitiivsed retseptorid (nahas, veresoontes, tasakaaluelundi ja kuulmisretseptorid); · kemoretseptorid (kõikjal organismis); · termoretseptorid (nahk, suu, keele limaskest). Aistingute modaalsuse järgi võime rääkida nägemis-, kuulmis-, haistis maitsmis-, puute-, temperatuuri-, asendi ja valuretseptoritest. Retseptor, juhttee ja tsentraalne osa moodustavad terviku, millest kõik kolm osa peavad funktsioneerima. 12. Meeleorganite 3 osa ja nende ülesanded Analüsaatorid ehk meeleorganid koosnevad kolmest osast: · retseptor ehk perifeerne osa- NÄRVILÕPMED; · juhttee- NÄRVIKIUD; · tsentraalne osa- AJU. Retseptorites tekkinud ärritused kantakse üle peaajusse ja selle tulemusena tekib meil kujutis välismaailmast. Juhttee on moodustunud närvikiududest
neuron impulssi ei edasta, sest närvirakus tekib postsünaptiline pidurdus. Küsimused 1. Miks on närvisüsteemi tööd võimalik mõjutada paljude organismi viidavate keemiliste ühenditega? Närviülekanne sünapsides on oma olemuselt keemiline ja sõltub eriliste keemiliste ainete mediaatorite toimest. 2. Milline on valuvaigistite ja rahustite toime närvi ülekandele? Valuvaigistid pidurdavad närviülekannet valuretseptoritest ja põhjustavad seetõttu tavaliselt ka unisust. 3. Millest seisneb narkootikumide toimemehhanism? Narkootikumid imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet. Pärast narkootikumide tarbimist vähendab või isegi lõpetab organism ise vastavate ainete sünteesimise, kuna need on organismis juba olemas. 4. Miks on narkootikumidest võõrutamine väga raske ja pikaajaline protsess?
kaudu e erutavaid ja pidurdavaid signaale on ühepalju, siis neuron närviimpulssi ei edasta, nim postsünaptiliseks pidurduseks. Närviülekanne sünapsides on oma olemuselt keemiline ja sõltub eriliste keemiliste ainete – mediaatorite – toimest. Seetõttu on NS-i tööd võimalik mõjutada paljude kunstlikult organismi viidud kemikaalidega. Paljude mürkide, valuvaigistite ja rahustite toime põhineb närviülekande mõjutamisel. N: tuimestusaine blokeerib närviülekande hamba valuretseptoritest KNS-i. Kuigi hambas asuvad retseptorid genereerivad vastuseks ärritusele närviimpulsse, ei jõua need tuimastuse tõttu KNS-i. Valuvaigistid pidurdavad närviülekannet, põhjustavad üldist unisust. Ka paljude mürkide toime põhineb närviülekande blokeerimisel, mistõttu katkeb organismi homöostaasi tagavate koordinatsioonimehhanismide töö. Alkohol ja nikotiin mõjuvad närviülekannet ergutavalt. Ka narkootikumide toimemehhanism seisneb närviülekande mõjutamises. Teatud
annaabi.ee 
