mineraalväetised ning silomahl. Viljakatel muldadel toimub enamasti intensiivne tootmine. Samas on need ka peamised põhjavee toitealad ja ning jõgede lätted (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, 2006). Pandivere piirkonnas on põhjavesi lõhelistes paekihtides. Sadevesi jõuab sinna karstialadelt ning läbi õhukese pinnasekihi. Põhjavesi on seetõttu reostuse eest kaitsmata. Pandivere kõrgustiku valupunktideks on loopealsed ja karstialad, mida antud piirkonnas leidub päris palju (Hoiame Pandivere põhjavett, 2004). 1.2. Probleemi tehniline kirjeldus Pandivere ja Adavere-Põltsamaa on küllaltki intensiivse põllumajandusega piirkonnad ja seega üsna tundlikud põllumajandusest tingitud reostuse suhtes. Tõsiseks probleemiks on silomahl ja sõnnik, kuna sellega ei suudeta keskkonnahoidlikult ringi käia. Tihtipeale
Eesti on selles osas n.ö piiripealne. Riiklik metsaomand on valdav ja moodustab maailma metsade pindalast 77 %. Näiteks on Euroopas (koos Venemaa Euroopa osaga)riigimetsi 90 %, Põhja-Ameerikas 64 %, Aasias 94 %,Lõuna-Ameerikas 86 % ja Aafrikas 100 % (2003).. Aastatel 2000-2005 vähenes metsade pindala kokku 7,3 miljoni hektari võrra aastas (State of the World's Forests. 2007) ja aastatel 2000-2010 5,2 miljonit ha võrra aastas (GFRA 2010, Global Forest Resources Assessment 2010). Valupunktideks on jätkuvalt - Madagaskar, Indoneesia, Brasiilia Atlandi äärne mets ja mõned teised piirkonnad. Kokkuvõttes võib öelda, et kahjuks on maailma metsade pindala endiselt vähenemas, kuid õnneks on selle vähenemise tempo aeglustumas ja metsauuendustööde mahud suurenemas. Metsade pindala suurenemine 1990-2000 arenenud maades, sealhulgas Eestis, on suures osas toimunud mittemetsamaade metsastamise tulemusena, sealhulgas loodusliku uuenemise tulemusena mahajäetud põllumajanduskõlvikutel
kodumaal tänaseks sootuks marginaalne ning praktilisi probleeme millisena näevad sotsiaalpedagoogika kontseptsiooni staatust selle käsitletakse hoopis teistes teoreetilistes raamistustes? Sel juhul oleks ju prominentseimad esindajad Saksamaal ning mis on sealse teoreetilise täiesti ebaloomulik eeldada, et sotsiaalpedagoogika teooria kõnetaks diskussiooni olulisimateks valupunktideks lähiminevikus ja tänapäeval. tänaseid Eesti praktikuid ja tudengeid. Selline olukord tähendaks, et Eesti pedagoogikassegi on pahaaimamatult imporditud Lääne-Euroopas juba Teoreetiline sotsiaalpedagoogiline diskussioon ajakirjas Zeitschrift kasutuskõlbmatuks muutunud kaupa -nagu see majanduses mitmel puhul für Pädagogik juhtunud ongi ning nagu see pe-dagoogikaski midagi enneolematut pole,
annaabi.ee 
