Jaanuse argipäevaks kujunesid unustatud söögikorrad, pidev suitsetamine ja pingeliseks minevad suhted abikaasaga. Üha sagedamini tundis ta vasakul pool rinnus ängistavat pigistust. Ühel hommikul, kui sekretär ta kabinetti läks, oli Jaanuse pea töölauale vajunud ja ta süda enam ei löönud. Infarkt. Südame- ja veresoonkonna haigustest on kõige selgema stressogeense taustaga kaks: stenokardia ja südameinfarkt. Stenokardia korral tunneb inimene sagedasti ängistavaid ja pigistavaid valuhooge vasakul pool rinnus, mis kiirguvad ka vasakusse kätte. Valuhood tekivad tüüpiliselt füüsilise pingutuse või emotsionaalse reaktsiooni järel. Peamiseks stenokardia põhjuseks on südame hapnikuvaegus pärgarterite ateroskleroosist ehk lubjastusest. Pikaaegne stress, mis on esile kutsunud ainevahetuse muutused, soodustab südame pärgarterite ateroskleroosi ja valendiku ahenemist. Et inimesed, kes kannatavad stressi käes, suitsetavad
Kui valu kogemine muutub inimesele üle jõu käivalt suureks on tegemist seisundiga mida nimetatakse düstressiks. Düstress kaasneb näiteks sügav depressiooniga ja juhtudel kui ärevustunne on nii pingeline, et pole võimalik igapäevaste toimingutega toime tulla. Düstressiga võib kaasneda seisund, kus inimene on võimeline mingile olukorrale vastavalt toimima kuid ta ei teadvusta endale oma tegevust. Kroonilise valu all mõeldakse vähemalt 3 kuud kestnud pidevaid valusid või valuhooge. Biokeemilised faktorid "rajavad" KNS-s püsiva tee, mis töötab isegi siis kui valukole ise on likvideeritud nn. "puujalasündroom". Koe kahjustuse määr ei ole korrelatsioonis valu aistinguga, ja mõni kude ei tunnegi valu (näit. maksakude, kopsukude, küll aga hakkavad nende tursumisel valu tundma neid ümbritsevad kelmed). Valu on võimalik hinnata spets. pallilise skaala alusel, kus valu all kannataja näitab ise ära kui suur on tema valu antud ajahetkel
- silmanärv – ülemine haru Innerveerib pealage kuni silmadeni, ning ninaselga - ülalõuanärv – keskmine haru Innerveerib ülalõuga koos hammaste ja kõrvalurgetega ning vastavat nahapiirkonda - alalõuanärv – alumine haru Innerveerib alalõuga koos hammastega ning vastavat nahapiirkonda, närvis on ka mälumislihaseid innerveerivaid motoorseid kiude. Kolmiknärvi neuralgia korral esineb ägedaid intensiivseid valuhooge ühe või mitme kolmiknärvi haru piirkonnas. VI Eemaldajanärv (M) Innerveerib silmamuna külgmist sirglihast. VII Näonärv (MS) Valdavalt motoorne, innerveerib miimilisi lihaseid. Selles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest ning parasümp. kiude pisaranäärmesse, lõuaalusesse ja keelealusesse süljenäärmesse. VIII Esiku-teonärv (S) Selle kaudu levib sisekõrvast kuulmis-, asendi- ja motoorseid impulsse
annaabi.ee 
