Ehitusteraste süsinikusisalduse piiriks on 0,2% . Madal süsinikusisaldus keevitusel väldib külmpragude tekkimist. Antud materjal sobib antud tooriku kuju ja keevitusviisi jaoks. 5. Lisamaterjalide – elektroodide, kaitsegaaside, gaaside põletite, vooluallikate põhimõtteline valik Elektrood – standardne W elektrood Kaitsegaas- Ar, He Vooluallikas- Päripolaarne alalisvool 6. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus Valtsrullidega antakse toorikule silindriline kuju. Ketaslõikuriga lihvitakse keevitatava ala ääred 30 kraadise nurga alla. Tooriku nihkumise vältimiseks kinnitatakse vahed iga 300mm tagant traagelömblustega. 7. Keevitusparameetrite valik Materjal paksus on 4 mm, siis W-elektroodi diameeter tuleb võtta 2,4 mm, keevitusvool 160 amprit, keevituskiirus 0,20 meetrit minutis ja gaasikulu 6-8 liitrit minutis. W-elektroodi otsa teritusnurk on vahemikus 30-60 kraadi. 8
Lisamaterjali varda valik on sarnane MIG/MAG keevitusel traadi koostise valikule, alumiiniumsulamite keevitamiseks sobivad lisamaterjalid koostisega: S-AlMg5, Elga Alumig Mg5 jt. Keevitusgaasina võiks kasutada nt AGA MISON gaasi, mis on soovituslik just TIG keevitamisel AlMg sulamitele. See koosneb argoonist + 0,03% lämmastikoksiidist. Elektroodi ots alumiinium-sulamite keevitamisel Detaili lähtematerjal tuleb vastavalt mõõtudele giljotiinkääridega välja lõigata ning valtsrullidega kuju anda. Materjal tuleb puhastada ning samuti tuleb veenduda, et elektroodi ots oleks puhas. Enne keevisõmbluse tegemist tuleb detaili osad kinnitada iga 300 mm tagant traagelõmblustega, et vältida nihkeid( toru pikkus pole märgitud, seega pole teada, kas see on vajalik õmblustel, mis on toru teljega paralleelsed. Küll aga on vaja seda teha õmblusel, mis asetseb risti toru teljega, sest toru ümbermõõt on lähtuvalt läbimõõdust 200*3,14=628 mm).
Rullimisel aitavad tootlikust suurendada pinnase optimaalne niiskus ja sellise rulli tüübi valik mis tagab minimaalse kordade arvuga suurema paksusega kihi tihendamise. Rullid sobivad nii sidusate kui ka vähesidusate pinnaste tihendamiseks. On enamlevinud lihtsad, kuid samaaegselt efektiivsed, tootlikud ja ökonoomsed seadmed. Sõltub pindalast- suured pinnad tehakse rullidega, ligipääsevusest,tulemuse vajalikkusest jne Siledate valtsrullidega (Joonis 2) saab pinnast tihendada 10...15 (25) cm sügavuselt. Sobib kasutada nii sidus kui ka liivapinnastes. On lihtsad ekspluateerida. Nende efektiivsus on väiksem kui teist tüüpi rullidel, sest tihendamissügavus on väike ja tihendada tuleb vähemalt 6...8 korda. Seetõttu kasutatakse neid enamasti viimistlustöödel sileda ja ühtlase pinna saamisel. Hammasrullid. Summaarne toetuspind on kuni 4..5% silindri pinnast mille moodustavad nukkide tipud