kasutatakse peamiselt keskmise ja väikese kõvadusega kivimite keskmiseks- või peenpurustamiseks. Liigitatakse a) valtside arv purustis – ühevaltsilised, kahevaltsilised, mitmevaltsilised ja diferentsiaalvaltsidega b) valtside tööpind – sileda tööpinnaga, rihveldatud tööpinnaga, hammasvaltsid, nukkvaltsid c) valtside vedrustus – vedrustuseta, ühe vedrustatud valtsida, kõikide vedrustatud valtsidega d) ajami tüüp – grupiajamiga, kett- või hammasülekandega veetavale valtsile ja individuaalajamiga, kus iga valts on varustatud oma jõuallikaga. 10. Valtspurustite tootlikkuse arvutus. m3/h. , milles L- väljumisava pikkus, e- valtside vahekaugus, D- valtside diameeter, Kk- purustatava materjali kobestustegur, nopt- valtside optimaalne pöörlemissagedus, mis on soovitatav määrata valemiga , milles µ- terase ja purustatava materjali vaheline hõõrdetegur, ρ- purustatava materjali tihedus, r-
käsiajami külge. Ove Hillep 3. Väikevaltsid ja valtsimine Lehtmaterjali ristlõike läbimõõdu muutmiseks mõeldud valts http://www.motorera.com/dictionary/pics/s/sheet_roller.jpg http://i2.iofferphoto.com/img/item/952/757/17/2b05_1.JPG Lisaks veel proffesor Ajaotsa poolt toodud pildid: Patendiameti kodulehelt ei suutnud midagi valtsile teemakohast tuvastada. 4. Kinemaatiline skeem l = 84 mm s = 35 mm 6. Arvutused Vändale rakenduv jõud: Fv = 200 N 6.1. Vänt Maksimaalne paindemoment Mmax = 200 N * 0,3 m = 60 N*m [] = 250 MPa M max paine = [ ] W Kus paine vändale rakenduv paindepinge, MPa M vändale rakenduv jõumoment, N*m W vända tugevusmoment, m3 [] lubatud pinge, MPa h b= 2 bh2 h 3 W= = 6 12 b lühema külje pikkus
Siledate silindriliste terasvaltside puhul: Eo , milles p- erijoonsurve, E0- max p R deformatsioonimoodul, R- valtsi raadius. Või pneumorataste puhul: max pk K1 K 2 , milles pk-kummi siserõhk, K1-kummi jäikustegur, K2-protektri mustri tegur. Või nukkvaltside puhul: P , milles Pv- koormus valtsile, z- üldine v K max z S1 nukkide arv valtsil, S1-ühe nuki otspinna pindala, K- nuki kujutegur. Tihendusmasinate tootlikkus pinnaste tihendamisel arvutatakse järgmise üldvalemiga: m3/t, milles W- ühe läbikuga tihendatava riba laius m, v- töökiirus km/t,
deformatsiooni. Rullid: siledad valssrullid: Täitur (metalltrummel) pöörleb ümberhaaravale raamile paigaldatud teljel. Raamil on tiisel ja veoaas. Raamile kinnitub veel ka rullipuhastus kaap. Massi suurendamiseks saab rulli trumlit läbi otsaluukide täita ballastiga. Hammasrullid: Bandaazid pannakse valtsile peale selliselt, et nukid asetseksid malekorras. Raami põiktalade sisekülgedele on keevitatud kaabid nukireavahede puhastamiseks. Transeerull: kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste Võrerullide valtsid on koostatud varbadest keevitatud võredest avamõõtmetega 15 või 20 cm Rulli massi suurendab raamile paigutatud betoonkuupidest ballast. Mass
vältimiseks on pealseärasti varustatud mugulapüüdikuga. See võib koosneda surukonveierist ning tõukevarrastest, kusjuures surukonveier on lõputu lint kolme trumliga. Sõrmvaltsärasti koosneb juhtsõrmedest, mis moodustavad rehiku, ja valtsist. Sõrmed asuvad ühisel teljel sõelumiselevaatori taga, selle liikumissihiga risti. Valts asub sõelumiselevaatori veovõlli all ja pöörleb sellega vastupidises suunas. Sõrmed juhivad sõelumiselevaatori peal olevad pealsed ja umbrohu valtsile, kus need tõmmatakse valtsi ja elevaatori vahelt kombaini alla. Juhtsõrmed kinnituvad teljele liigendiliselt ja on varustatud pöördepiirikuga. Konveieri kummitihvt kujutab vaba otsaga elastset varrast. Et mugula ja kivi tihedus on erinev, siis erineb ka nende raskusjõud (ühesuguse suuruse korral) ning tihvtidele mõjuv survejõud. Mugula survejõud tihvtidele ei ületa nende kandejõudu, kivide tekitatud survejõud aga ületab
annaabi.ee 
