Üheksa aastat hiljem see abielu lahutati ning Johann Straussi kolmandaks naiseks sai Adele Strauss, Pankur Anton Straussi noor lesk, kellega ta abiellus 1887.a.olles selle abielu tõttu sunnitud vahetama nii usku kui ka lõpuks kodakonsust. Üks Straussi muusika imetlejaid oli helilooja Richard Wagner, kes tunnistas, et tema lemmik valss on "Vein,naised ja laul " ning samuti ka Johannes Brahms, kes oli ühtlasi ka Straussi hea sõber ning kellele Strauss pühendas ühe oma valssidest pealkirjaga "Olge te miljonid emmatud" . On teada juhtum, kui Straussi tütar olla palunud Johannes Brahmsilt autokrammi. Mis peale Brahms olla kirjutanud mõned read Straussi ühest kuulsast valsist ning kirjutanud sinna juurde:"Kahjuks mitte Johannnes Brahmsilt" Lisaks suurele hulgale valssidele on Johann Strauss kirjutanud ka 16 operetti. Mis pole aga kõik pälvinud sellist tähelepanu kui tema valsid. Samuti on ta kirjutanud ühe ooperi "Rüütel Pasman ja Balleti tuhkatriinu ". Suri 3
3 nr. 1. , mis on väga tundeline ja kaasa haarav pala. Üsna nukra meeleoluga ning teose tempo on enamasti rahulik. Vahel on teoses tunda ka lootuse meeleolu kuid samas on tunda ka pettumust. F. Chopini looming oli mulle täiesti tuttav ning oli nauditav kuulata muusikat , mida oled varemgi kuulnud. Esimeseks esitati etüüd as-duur op 2. nr.1, mis oli väga hoogne ja voolava tempoga. Rütma ja meloodia jäid teose vältel üsna sarnaseks. Meeleolu oli kaval ja kelmikas. Esimene esitatud valssidest oli valss op.64 cis-moll , mis oli nukrameelne. Pala oli vahelduva tempo ja sujuvate üleminekutega. Teine valss aga palju rõõmsameelsem ja hoogsam võrreldes esimesega. Meloodia oli samuti unistava panev ja väga hästi kuulajale haaratav. Chopini Ballaad nr.4 op. 52 on väga raske minu jaoks, sest ta kippus uniseks ajama. Väga maheda meloodiaga ja pigem kurvameelne. Tempo oli üsna sama terve pala vältel. Tooni ulatused
esindaja Jacques Offenbach II klassikaline Viini operett-Esindaja on Johann Strauss II. 19. Johann Strauss II – Operetid? Valsid? Valsside popurrii ehk ahelvalss? 20. Kirjutas 500 valssi,tõi need operetitesse,polkad,tantsumuusika,ballett,operett.Kirjutas kokku 16 operetti, millest tähtsamad on: ’’Öö Veneetsias’’,’’Nahkhiir’’,’’Viini veri’’.Valssidel on meeldejääv meloodia,lihtne rütm.Üritati teha tema valssidest popuurid.Popurii nimeks sai ahelvalss. 21. Mõisted: kammerlaul, laulutsükkel, väikevorm, pedaliseerimine, etüüd, ooper,kastraatlaulja,juhtmotiiv,libretist,libreto,retsitatiiv,kankaan,ahelvalss,operett Kammerlaul ehk lied-klaverisaatega soololaul;laulutsükkel-temaatiliselt või mõne muu tunnuse põhjal kokku kuuluvate teoste seeria.;väikevorm- laul,klaveripala,viiulipala;pedaliseerimine-pedaaliga akordide ühendamine;etüüd-tehnika
Tema järgmine operett ,,Kuninganna pitstaskurätik" kujunes esialgu äärmiselt menukaks. Esietendus toimus 1.oktoobril 1880 ja tõi Theater an der Wien'ile sellise kassa, mida polnud enam aastaid nähtud. Paraku jäi selle opereti edu lühiajaliseks ning varsti kadus selle partituur dirgendipuldist igaveseks. ,,Kuninganna pitstaskurätik" parimad meloodiad jõudsid hiljem ühte Straussi populaarseimatest valssidest ,,Roosid lõunast". Oluliseks loominguliseks edasiminekuks osutus Straussi järgmine operett ,,Lõbus lesk". ,,Öö Veneetsias" kirjutas ta aga ajal mil oli armunud Adele Straussi- oma pankuri ja nimekaimu Albert Straussi noorde leske. Adele oli Strausside tutvusringkonda kuulunud juba helilooja esimese naise eluajal. Nüüd vallutas ta Johann Straussi südame täielikult. Seekord läks helilooja valik täppi. Adele osutus armastavaks ja andunud abikaasaks. Ta meeldis ja
(Emmanuel Muller), Voldemar Prügi, Artur Rinne, Rudolf Rotka, Adolf Scheller, Kurt Strobel, August Truder, Evald Turgan, Raimond Valgre (Tiisel) ja Vladimir Vertennikov (Mutsu 1991, 6: 22). Kõige tüüpilisem oli 7-liikmeline koosseis: viiul, 2 saksofoni, trompet, klaver, kontrabass ja trummid, s.t küllaltki ökonoomne koosseis, mis kõlab juba hästi (puhkpillid saavad kolme- häälseid seadeid kasutada) ning võimaldab samal ajal mängida ka väga erinevat muusikat ala- tes valssidest-tangodest kuni uute moetantsudeni. Seega oli siin muusikaline taotlus ühenda- tud majandusliku otstarbekusega. Suuremates orkestrites lisandus tromboon (või teine trompet) ja 1–2 saksofoni (Eestis ka akordion), mille tulemusel moodustus juba nn väike bigbänd. Viiulit ja akordioni võis näha koosseisus isegi praktiliselt bigbändi mõõtu Tallinna garnisoni džässorkestris (vt foto 22). Esimene Tallinna orkester, mis loobus viiulimängijast,
annaabi.ee 
