rõõm oma tööst ja kusti nautimine ühe puhkuse ja vaja aja veetmise vormina. Ikka on rohkem tähelepanu pööratud tegevusele endale kui tulemusele, kuigi ka see on oluline.Olenemata lisatundides puudumisest ja vähestest ringitöö ajast, on Tapa lapsed ilusate töödega osalenud maakonna ja vahel ka vabariiklikel näitustel, saanud tänukirju ja tunnustuskaarte. Tapa Gümnaasiumi raamatukogu sündis 3. märtsil 1919. aastal. Esimese lennud vilistlaste A. Valsineri mälestuses on mainitud, et õpilased korraldasid koolipidusid ja perekonnaõhtuid ning kogusid raha arval padi alus kooli raamatukogule. Raamatukapid asusid saalis. Õpilased pidasid ise ülal ka lugemislauda, kuhu tellisid ühiseks kasutamiseks ajalehti ja ajakirju. Raamatuid laenutas keegi õpetajatest. 1927. aastast on säilinud külekond kõige vanemat raamatut Tapa Linna Ühisgümnaasiumi templiga. A. Kotli poole projekteeritud hoones asus raamatukogu 3. korrusel
-kogemusi ning positiivseid eeskujusid pakkuv keskkond ”). Mitmed arengupsühholoogia klassikud on rõhutanud kasvukeskkonna tingimuste ja iseloomu ning lapse arengu olulisi seoseid (Piaget’ strukturalism, Werneri ortogeneetiline printsiip, Lewini väljateooria, Eriksoni psühhosotsiaalne arenguteooria, Havinghursti arenguülesannete teooria jt). Last ümbritsev stiimulkeskkond määrab ära lapsele kättesaadava kogemuse iseloomu ja ulatuse (Bronfenbrenneri, Valsineri ning Bandura arenguteooriad) (Liik, 1998: 52). Lapse arengukeskkonnast rääkides tuleks esmalt märkida, et see on paljuski määratud kultuurikontekstiga. Kultuurikeskkond mõjutab väärtushinnanguid, käitumisnorme, eetika- ja moraalinorme. Iga õppeasutuse (lasteaed, üldhariduskoolid) psühhosotsiaalne keskkond sõltub suuresti kultuurikontekstist. Väikelapsed on kõikvõimalikele mõjutustele vastuvõtlikud ning omandavad ümbritseva kultuuri stereotüübid hõlpsasti.
Kliima, maastiku, maa kontekst. Võgotski aga rõhutab kultuuri ja kultuuriajalugu kontekstis. See, kuidas konteksti tõlgendame on oluline koht. Sümbolid on üheks vahendajaks nt. Meele ja keskonna vahel. Mingil moel tõlgendame. Sama käevõru poes või prügikastis. Poes kõrgema väärtusega, kui prügikastis, kuigi käevõru on sama ja tegelikult tema väärtus ei muutu. Prügikast on sümbol, pood on sümbol. Aga tähendus muutub olenevalt sellest, kuhu me ta asetame. Jaan valsineri näide: pudel ja teine pudel. Ühes võluvedelik, mida ei ole võimalik saada kusagilt. Teises vesi. Kui läheb võluvedelikuga pudel katki on õnnetum, kui siis kui läheb pudel katki. Aga kui ei tea mis on kummaski pudelis, siis ei ole kahju, kui miski katki läheb. Ise anname asjadele tähendusi Inimese elus on kogu aeg kriisid, mida ta peab ületama ja stabiliseeruma Kriisietapid inimese arengus- sünd kuni teine elukuu- sünni kriis. Teine elukuu kuni esimene aasta- stabiliseerumine.
annaabi.ee 
