Voolavuspiir 340-400 MPa Pikenemine 16 % Soojusjuhtivus 46 W / mK Erisoojus 500 J / kg.K Sulamistemp 1540 ° C Tihedus 7850 kg / m 3 2. osa Detaili konstruktsioon on üsnagi lihtne kaks painutust, paar auku ja ei ole keeruline kuju. Lihtne on teda valmistada stantsimise teel, kuna möötmed on väikesed ja ei vaja eraldi lõiketöötlust. Esialgu tuleb kuju välja pressida lehtmaterjalist koos aukudega, seejärel pressida korraga kõik neli nurka. Kuna tegemist on suurtootmisega, siis on valmistusviisiks stantsimine vägagi sobilik. Materjaliks sobib terasest (C45 näiteks) lehtmaterjal paksusega 2mm (1000x8000x2). Valmistamise tehnoloogiline järjekord oleks järgmine: Lehtmaterjali ettevalmistamine stantsimiseks, aukude ja kuju stantsimine, painutamine, pinnatöötlus kuulpritsis, puhastus. Detaili valmistamisel tuleb kasutada esialgu vasarstantsi, et saada kätte kuju ja augud ning seejärel kasutada press-stantsimist, et tekitada vajalikud nurgad. Lehtstantsimise paigutus:
segunemisel on tekkinud hulk uusi unikaalseid maitsenüansse. Põhitoiduaineteks kreeka köögis on oliiviõli, tomat ja sidrun. Värsked toiduained Kreeka kokakunsti kõige esilekerkivamaks tunnusjooneks on toiduainete kasutamine võimalikult värskel ja töötlemata kujul. Kala enamasti grillitakse ning antakse lauale koos maitseürtide, sidrunimahla ja isuäratava salatiga. Eeldused nii kadestamisväärselt lihtsaks ja hõrgutavaks valmistusviisiks on loonud värske kala pidev kättesaadavaus. Kala püütakse niihästi kogu pikal rannikujoonel kui arvukatel saartelgi. Lihast süüakse enim kana- ja talleliha; muu lihakarja kasvatamiseks on Kreeka maapind liiga ebatasane, suvi aga ülemäära pikk ja põuane. Liha valmib Kreekas enamasti samal viisil kui kala ehk siis grillis või praevardas. Aastaajad Kreeklaste toidulaud on ikka seotud aastaajaga. Talvel keedetakse munast ja sidrunist ergutavalt tugevamaitselist ja kosutavat
oivaliste tulemusteni, et Kreeka kööki tuntakse ja tunnustatakse kõikjal maailmas. Põhitoiduaineteks kreeka köögis on oliiviõli, tomat ja sidrun. Värsked toiduained. Kreeka kokakunsti kõige esilekerkivamaks tunnusjooneks on toiduainete kasutamine võimalikult värskel ja töötlemata kujul. Kala enamasti grillitakse ning antakse lauale koos maitseürtide, sidrunimahla ja isuäratava salatiga. Eeldused nii kadestamisväärselt lihtsaks ja hõrgutavaks valmistusviisiks on loonud värske kala pidev kättesaadavaus. Kala püütakse niihästi kogu pikal rannikujoonel kui arvukatel saartelgi. Lihast süüakse enim kana- ja talleliha; muu lihakarja kasvatamiseks on Kreeka maapind liiga ebatasane, suvi aga ülemäära pikk ja põuane. Liha valmib Kreekas enamasti samal viisil kui kala ehk siis grillis või praevardas. Kreeklaste toidulaud on ikka seotud aastaajaga. Talvel keedetakse munast ja
Värsked toiduained. Kreeka kokakunsti kõige esilekerkivamaks tunnusjooneks on toiduainete kasutamine võimalikult värskel ja töötlemata kujul. Kala enamasti grillitakse ning antakse lauale koos maitseürtide, sidrunimahla ja isuäratava salatiga. Eeldused nii kadestamisväärselt lihtsaks ja hõrgutavaks valmistusviisiks on loonud värske kala pidev kättesaadavaus. Kala püütakse niihästi kogu pikal rannikujoonel kui arvukatel saartelgi. Lihast süüakse enim kana- ja talleliha; muu lihakarja kasvatamiseks on Kreeka maapind liiga ebatasane, suvi aga ülemäära pikk ja põuane. Liha valmib Kreekas enamasti samal viisil kui kala ehk siis grillis või praevardas. Kreeklaste toidulaud on ikka seotud aastaajaga. Talvel keedetakse munast ja