Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused,aeglasema aga õli,õhk ja sulametallid. Karastamine ühes keskkonnas niimodi võib karasada lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutus keskkonnas.Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti umbes 400 kraadini ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda.Niimodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik ja lekeerterastest valmistetud detaile Karastamine kõrgsagedusvooluga.karastamiseks kasutatakse tavaliselt kõrgsagedusvoolu mille võnkesagedus on 8000-16000Hz.Kõrgsagedusvoolul on omadus kulgeda pindamööda.Seega kuumendatakse ainult pinnakihti kui seda kiirelt jahutada siis saadakse pindkarastus.Niimodi karastatud pinnad on väga kulumiskindlad ja töötavad hästi pained ja väände oludes. Noolutamine.Selleks et anda karastatud detailile ekspotatsioonilist tugevust tuleb karastatud pinnad noolutada
mis kõik seniehitatu varju jätaks. Templi ehitajaks kutsuti Knossosest kuulus arhitekt Hersiphronos. Ta oli ilmselt jõukas mees, sest kui ehitustööde ülekulu oli suurem kui veerand linna poolt kinnitatud eelarvest, siis kasutati ehituse lõpetamiseks arhitekti enda varandust. Hersiphronos tegi ettepaneku ehitada gigantne joonia stiilis marmortempel, mida ümbritseb sammaste kaksikrida. Enamiku kreeka templite sambad olid valmistetud lubjakivist, kuna aga just sel ajal leiti Efesose lähedal valge marmori lademed, siis oli ehitusmaterjali mure murtud. Ehituse käigus tuli Hersiphronosel lahendada mitmeid keerulisi probleeme. Kuna kivimurru ja ehitusplatsi vahel laius rohkem kui kümme kilomeetrit soomaastikku, siis oli sammaste kohaletoimetamine tavaliste veovankritega võimatu. Vitruvius kirjeldab millise vaimuka lahenduse Hersiphronos probleemile leidis. "Ta asetas kogu sambatüve pikkuselt kaks
kaitsejumalannale püstitada uue suurejoonelise templi, mis kõik seniehitatu varju jätaks. Templi ehitajaks kutsuti Knossosest kuulus arhitekt Hersiphronos. Ta oli ilmselt jõukas mees, sest kui ehitustööde ülekulu oli suurem kui veerand linna poolt kinnitatud eelarvest, siis kasutati ehituse lõpetamiseks arhitekti enda varandust. Hersiphronos tegi ettepaneku ehitada gigantne joonia stiilis marmortempel, mida ümbritseb sammaste kaksikrida. Enamiku kreeka templite sambad olid valmistetud lubjakivist, kuna aga just sel ajal leiti Efesose lähedal valge marmori lademed, siis oli ehitusmaterjali mure murtud. Efesose piirkond kannatas sagedaste maavärinate all. Nende laastava mõju vähendamiseks soovitas Hersiphronos ehitada tempel soisele pinnale, Kaystrose jõesuudmesse. Vundamendisüvendi laskis ta kaevata hästi sügava ning täita selle puusöe ja loomakarvade seguga. Niisugune vetruv aluspind pidi allmaatõugete korral ära hoidma templi purunemise.