aastal 90 000 ja Tartus Edasi, mille tiraaz oli toona 80 000. Kõik ajalehed olid väikese mahuga, tavaliselt nclja-lehcküljelised. Ajalehtede kogutiraaz oli nõukogude võimu algusaastatel 400 000 eksemplari ringis ja 1975. aastal 990000. Sellest suuremaks see enam ci tõusnud. Raadio- ja televisiooniala juhtis Eesti NSV Ministrite Nõukogu raadio- ja televisiooni- komitee. Stalini aja range tsensuur, mis muuhulgas nõudis intervjuude küsimuste ja vastuste eelnevat valmiskirjutamist, pehmenes sula ajal ja lubas käivitada uut tüüpi saateid. Vaatamata kontrollile oli raadio oma eestikeelsete saadetega järgnevatel aastakümnetel rahvusliku teadvuse tähtis alalhoidja. Esimene televisioonisaade Nõukogude Eestis läks eetrisse 1955. aasta juulis ja esialgu toimusid saated kaks korda nädalas ning olid kahe tunni pikkused. Samal aastal oli vabariigis 1300 televiisorit ja nendest vaatas saateid 4000-5000 inimest. 1985. aastal oli telereid 564000, neist
Kus pole võimalik objekte omistada muidu pärimispuu järgi, seal tuleb appi teadmine, et kõik pärineb ühisest ülemklassist System.Object. Või siis saab eri pärimispuudest tulnud klasside ühiseid käsklusi kasutada liideste abil. Nii et kõik vajalik peaks sellega olemas olema. Ometigi on C# juurde kaasa võetud C++ist mallid ehk sabloonid ehk geneerilisus. Ehk siis võimalus kasutatavaid andmetüüpe määrata pärast kasutatava klassi koodi enese valmiskirjutamist. Sellega kaasneb vähemasti kaks head omadust: * Kui andmetüüp on täpselt määratud, siis on karta vähem valest omistamisest tingitud vigu. * Kompilaatoril on võimalik koodi optimeerida konkreetse andmetüübi omadustest lähtudes ning programmi töö käigus ei pea kulutama aega tegeliku andmetüübi kontrollimisele. Võimalust kasutatakse tihti geneeriliste andmekollektsioonide juures. Kui muidu oli
Kus pole võimalik objekte omistada muidu pärimispuu järgi, seal tuleb appi teadmine, et kõik pärineb ühisest ülemklassist System.Object. Või siis saab eri pärimispuudest tulnud klasside ühiseid käsklusi kasutada liideste abil. Nii et kõik vajalik peaks sellega olemas olema. Ometigi on C# juurde kaasa võetud C++ist mallid ehk sabloonid ehk geneerilisus. Ehk siis võimalus kasutatavaid andmetüüpe määrata pärast kasutatava klassi koodi enese valmiskirjutamist. Sellega kaasneb vähemasti kaks head omadust: * Kui andmetüüp on täpselt määratud, siis on karta vähem valest omistamisest tingitud vigu. * Kompilaatoril on võimalik koodi optimeerida konkreetse andmetüübi omadustest lähtudes ning programmi töö käigus ei pea kulutama aega tegeliku andmetüübi kontrollimisele. Võimalust kasutatakse tihti geneeriliste andmekollektsioonide juures. Kui muidu oli hoiustatud
annaabi.ee 
