Eller klaveriõpetajana. Tartu muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu koolkonnale, kuhu kuulusid Eduard Tubin, Eduard Oja, Olav Roots, Alfred Karindi, Johannes Bleive, muusikateadlane Karl Leichter jt. Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja. Eduard Tubin on kirjutanud: "Pean tunnistama, et see oli kõige põhjalikum tööaeg, mille olen oma elus läbi teinud." Harjutused, mida kirjutati, pidid valminuina olema täiuslikeks lihvitud. Eller oli ise avatud uutele muusikastiilidele ja toetas igati ka oma õpilaste otsinguid. Loominguliselt olid Elleri Tartu-aastad (1920-1940) väga rikkad. Tema teoseid esitas sageli "Vanemuise" orkester, mis oli Aaviku käe all saavutanud hea taseme, Elleri autorikontserte korraldati ka Tallinnas. Samuti tegi Eller mitmeid välisreise. 1940 pakuti Heino Ellerile kompositsiooniprofessori kohta Tallinna konservatooriumis ning Ellerid kolisid pealinna. 1941
1918-1920 jt). Heino Eller Tartus Sügisel 1920 kolis Eller Tartusse ja hakkas tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete õpetajana. Tartu muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu koolkonnale, kuhu kuulusid Eduard Tubin, Eduard Oja, Olav Roots, Alfred Karindi, Johannes Bleive, muusikateadlane Karl Leichter jt. Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja. Harjutused, mida kirjutati, pidid valminuina olema täiuslikeks lihvitud. Eller oli ise avatud uutele muusikastiilidele ja toetas igati ka oma õpilaste otsinguid. Loominguliselt olid Elleri Tartu-aastad (1920-1940) väga rikkad. Tema teoseid esitas sageli "Vanemuise" orkester, mis oli Aaviku käe all saavutanud hea taseme, Elleri autorikontserte korraldati ka Tallinnas. Samuti tegi Eller mitmeid välisreise - Pariisi (1923), Viini, Zürichisse, Riiga (1926), Varssavisse ja Viini (1928). Oluline sündmus oli Ellerile
koor lahti ja tuleb hästi maha. Ühelt põõsalt ei tohi liiga palju koort koguda, sest muidu võib taim hukkuda. Marjad on ka vitamiini C ja suhkrurikkad ning seepärast võib neist head teed valmistada. Koort kogutakse varakevadel mahlade liikumise aegu maharaiutud põõsastelt, lõigatakse tükkideks ning kuivatatakse õhu käes või pööningul. Kuiv koor murdub kõrgesti, vähekuivanud aga paindub. 23 Lodjapuumarju korjatakse täiesti valminuina septembris-oktoobris, närvutatakse korralikult õhu käes ning kuivatatakse kõvastumiseni kas kuivatis, ahjus või praeahjus. Koort säilitatakse 4 aastat, õisi ja marju 2 aastat. Kooretõmmis: võtta 1 supilusikatäis kuiva peenestatud koort 1 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 30 minutit, jahutada 10 minutit ja kurnata. Võetakse sisse 1-2 supilusikatäit 3-4 korda päevas pärast sööki. Marjatõmmis: võtta
annaabi.ee 
