Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu suira. Seal kasvab ka haue: munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. Emamesilane Isasmesilane ehk lesk Minevikus arvati, et mesilased teevad pärast nukust väljumist kogu valmikuperioodi jooksul kindlat tööd, kuid see osutus vääraks. Mesilasi märgistades selgus, et mesilastel esineb ealine polüetism. Valmikuelu esimestel päevadel puhastab mesilane vanu kärjekanne ja silub neid läikima. 4 päeva vanuselt hakkab ta suiraga toitma täiskasvanud vastseid. 8 päeva vanuselt hakkab ta toitma ema, noori vastseid või emavastseid. Hiljem töötab ta lennulaual toidu vastuvõtjana(u. nädal aega). Pärast seda hakkab ta prahikoristajaks ja teiste mesilaste puhastajaks. Hiljem hakkavad nad kärgede ehitajaks, kui nende vahanäärmed on kõige arenenumad.
sellest kärgi, kolmandad puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, neljandad koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse. Töömesilane elab suvel keskmiselt 45 nädalat, talvel kauem. Inimese jaoks on mesilased tähtsad mitmel põhjusel. · Kodumesilastelt saab mett ja vaha.Mesilased on õistaimede tolmeldajad teadlaste hinnangul tooks nende putukate häving kaasa täieliku katastroofi paljude kultuurtaimede kasvatamisel. · Valmikuelu esimestel päevadel puhastab mesilane vanu kärjekanne ja silub neid läikima. · 4 päeva vanuselt hakkab ta suiraga toitma täiskasvanud vastseid. 8 päeva vanuselt on tal arenenud toitepiima eritavad näärmed ja ta hakkab toitma ema, noori vastseid või emavastseid. · Hiljem hakkab ta sööda vastuvõtjaks. Pärast seda hakkab ta prahikoristajaks või teiste mesilaste puhastajaks. · Pärast seda, kui neil arenevad mürginäärmed, hakkavad nad lendla juures valvuriteks
Suurem enamus liblikatest on aga imemissuistega. Nende suised koosnevad vaid kahest alahuulekobijast ning imilondist. Kuna imilondi siseläbimõõt on väike, saab suurem osa liblikatest süüa vaid vedelikke või ülipeeneid tahke materjali osiseid. Imilondi pikkus on tavaliselt kuni paar-kolm sentimeetrit, sõltudes tugevasti liblika suurusest. Teiseks äärmuseks on imilondi täielik redutseerumine mitmete liblikarühmade puhul. Need liblikad ei söö ega joo kogu oma valmikuelu jooksul midagi. Liblikate anatoomia: rindmik Primitiivsematel liblikatel on rindmikulülid selgmiselt veel eristatavad. Rindmik koosneb kolmest lülist. Kõige “kaasaegsematel” on aga kehalülid tugevasti liitunud. Igale rindmikulülile kinnitub üks paar jooksujalgu 5-lüliliste käppadega. Säärtele kinnituvad enamasti kannused. Liblikatel on tavaliselt kaks paari tiibu, mis kinnituvad kesk- ja tagarindmikule.
annaabi.ee 
