See organisatsioon on suurima liikmeskonnaga rahvusvaheline majanduspoliitilise koostöö institutsioon, samal ajal hõlmates 188 riiki. Eesti on samuti selle liikmesriik ning ühines sellega aastal 1992. Selle Valuutafondi ülesandeks on jälgida, kuidas riigid peavad kinni rahvusvahelistest rahandus- ja kaubanduslepetest, samal ajal luues laenuvõimalusi riikidele, kellel on ajutisi raskusi maksebilansi tasakaalustamisega. Valmiduslepet kasutatakse kõige rohkem laenu võtmiseks. Valmidusleppe alusel avab IMF leppe sõlminud riigile krediidilimiidi teatud ulatuses tema kvoodist. See lepe sõlmitakse alates 12st kuust kuni 18 kuuni ning laen tuleb tagasi maksta 3-5 aasta pärast, kui riigil pole enam probleeme oma maksebilanssi tasakaalus hoida. Kvoot on sisseastumismaks, mis tuleb tasuda kui soovitakse ühineda valuutafondiga. Kui siiski see tagasimaksmise aeg ei sobi, on võimalus sõlmida ka laiendatud valmiduslepe,
Kuna majanduskriisi olukordades võib laenunõudlus olla oluliselt suurem kui on IMF’i võimalused, siis võib ta selleks vajaduseks ka ise laenusid võtta, kuid probleemiks on muutunud see, et sellise tegevusega on IMF muutunud küllaltki sarnaseks tavalisele äripangale. Samuti tekitab täiendava laenuressursi kaasamine kohu, et IMF võib sattuda makseraskustesse ning seetõttu on tema laenuvõtmine piiratud 6%-ga kvootide kogusummast. Kõige rohkem võetakse IMF’lt laenusid valmidusleppe alusel, mis on seotud riigipoolse kvoodiga. Lepingud on suhteliselt lühiajalised, 12-18 kuud. Riskide maandamiseks eraldatakse ressurss sageli osad kaupa, et veenduda, kas riigid suudavad eraldatud vahenditega oma olukorda parandada. Laenude tagasi maksmine toimub 3-5 aasta jooksul peale olukorra stabiliseerumist. Teiseks võimaluseks on sõlmida IMF’ga laiendatud valmiduslepe, mis on võimalik juhul kui riigil on vaja pikemat perioodi maksebilansi tasakaalustamiseks
Kuna majanduskriisi olukordades võib laenunõudlus olla oluliselt suurem, kui on IMFi võimalused, siis võib ta selleks vajaduseks ise laenusid võtta, kuid probleemiks on muutnud see, et sellise tegevusega on IMF muutunud küllaltki sarnaseks tavalisele äripangale. Samuti tekitab täiendava laenuresursi kaasamine ohu, et IMF võib sattuda makserasustesse ning seetõttu on tema laenuõvtmine piiratud 60%-ga kvoodide kogusummast. Kõige rohkem võteakse IMFilt laenusid valmidusleppe alusel, mis on seotud riigipoolse kvoodiga, lepingud on suhteliselt lühiajalised(12-18kuud) ja riskide maandamiseks eraldatakse resurss sageli osade kaupa, et veenduda, kas riigid suudavad eraldatud vahenditega oma olukorda parandada. Laenude tagasimaksmine toimub 3-5 aasta jooksul peale olukorra stabiliseerumist. Teiseks võimaluseks on sõlmida IMFiga laiendatud valmiduslepe, mis on võimalik juhul kui riigil on vaja pikemat perioodi maksebilanssi tasakaalustamiseks
annaabi.ee 
