vene keelt. Elatas end keeletundide andmisega. Suri kopsutuberkuloosi. Eesti keele arendaja ja rahvusliku kirjanduse looja, oma eluajal oli ta suhteliselt tundmatu. Ta oli esimene eesti luuletaja. Rahvavalgustuslik proosa aina enam mõjutasid valgustusideed meie kirjandust. Esile kerkis ratsionaalne elutunnetus, mis mõjutas proosat. Rahvusvalgustuslikud ideed leidsid tee õpetlik moraliseerivatesse kirjanduspaladesse: mõistukõnelistesse juttudesse, valmidesse, luuletustesse ja dialoogidesse. Pärisorjuse kaotamine, vennastekoguduse liikumine, didaktiline kirjandus. Vennastekoguduse liikumine ehk hernhuutlus 18. Sajandist Kesk-Euroopast pärit protestantlik äratusliikumine
1) võrreldes pronksi lähtemetallide vase ja tinaga on rauamaaki palju rohkem, peaaegu igal maal olemas, küll eri vormides 2) raud on küllaltki hästi töödeldav 3) raud on tunduvalt parem ja vastupidavam kui vask ja pronks. Läks nii kaua aega raua kasutuselvõtuga, sest ehedat rauda leidub väga vähe. Raud on ühendis, teda on vaja välja sulatada, selleks aga vaja üle 1500 kraadi temperatuuri. Primitiivsetes tingitmutes on 1500 kr väga raske saavutada. Rauda saab ka valmidesse valada. Hiinlased oskasid rauda sulatada juba 700 – 600 eKr, 2000 a enne Euroopat. Selleks, et rauda sulatada on vaja üle 1800 kraadi kuumust. 25 Vaarsel etapil oli raua sulatamine ja esemete valmistamine väga raske ja need , kes selle selgeks õppisid olid ühiskonnas kõrgel astmel. Sepad olid pooleldi võlurid. Vanades eepostes on palju jutuu rauaseppade seilisest tähendusest
kultuurilise omapära vastu ka baltisakslaste seas. Kerkis esile hulk estofiile, peamiselt kirikuõpetajaid, kelle arvates talupoegade vaimsel ja kõlbelisel arendamisel, nende maailmapildi avardamisel on eluline tähtsus. Kehtiva seisuliku ühiskonna tingimustes leidsid nad, et olukorra muutmine on ühtviisi kasulik nii talupoegadele kui ka mõisnikele. Rahvavalgustuslikud ideed leidsid tee õpetlik-moraliseerivatesse kirjanduspaladesse: mõistukõnelistesse juttudesse, valmidesse, luuletustesse ja dialoogidesse. Kirjanduses peituvate „kaunistuslike“ mõjutusvahendite abil loodeti rahva vaimu äratada ja teda kõlbeliselt kasvatada. Niisugusest taotlusest tuleneb ka mõiste didaktiline kirjandus, mis avaldub ilmekalt ühes pealkirjaski: „Jut on se Koroke, Öppetus on se Iwwa“ (O. R. v. Holtz). Kuivõrd autoriteks olid vähese kirjanikutalendiga sakslased, kellel polnud ka küllaldaselt
annaabi.ee 
