Suurem osa nendest on eurooplased. Nad tekkitasid nendes riikides kaose, inimesed jäid koduta, pereta, rahulikust elust. Inimesed põgenesid jättes kõik, mis neil oli ja nüüd lähevad Euroopasse. Aga kuhu neil minna on? Kui eurooplased valutasid moslemite maad sõjaga, tappes neid, aga moslemid valutavad sõjata Euroopa maid, nagu ütles M. Kadaffi: « Tundub, et Allah kingib võidu islamile Euroopas: ilma mõõga ja relvadeta, ilma vägivallata ja vallutuseta. Meil ei ole vaja terroriste, ega surmelapsi. Kõigest mõne kümne aasta pärast üle 50 000 000 moslemi muudavad Euroopa moslemi kontinendiks. Mõne aasta kümne pärast Euroopa islamiseerub täielikult.» Mina ei loend rassistiks ega islamifoobiaks, aga minu arvamus on selline, et nii aktiivne põgenike sisseränd Euroopasse varsti hävitab ta. Kui Euroopa ei jaksa sellise põgenike arvuga hakkama saada, siis minimaalselt, peab arvu vähendama.
Louis XIV pööras suurt tähelepanu rahandus- ja maksusüsteemi korrastamisele, et suurendada riigi sissetulekuid, millest suur osa kulus sõjaväe ja laevastiku arendamisele. Sõjaväge kasutas Louis XIV agressiivse välispoliitika ajamisel, mille eesmärgiks oli Prantsusmaa piiride laiendamine. Vallutused tõid valitsejale au ja kuulsust ning seda hindas ta üle kõige. Euroopas kujunes temast pilt kui pidurdamatust sõjardist, kes ei suuda ilma vallutuseta elada (Piirimäe 2014:49). „Ma tahtsin võtta kogu kõrgema juhtimise ainuüksi enda kätte.“ Louis XIV (Piirimäe 2014:49). Louis XIV valitsemise ajal (1643 – 1715) muutus Prantsusmaa Euroopa võimsaimaks riigiks ning sealset riigikorda ja kuningliku õukonna uhkust ja glamuuri üritasid paljud teised valitsejad jäljendada (Piirimäe2014:50). 4.3 Päikesekuningas. Louis XIV on tuntud ka Päikesekuningana
kirikliku võimu puudumisest eestlaste, lätlaste ja liivlaste maal. Kristlikud misjonärid ei eitanud paganlike ebajumalaid, vaid neid kutsuti kuraditeks ja deemoniteks. Hinnangud vallutusloole kui XVIIIXX saj poliitika kajastus- 18.-19. saj lõpu publitsistikas on juttu, kuidas vallutuse üheks vahetuks tulemuseks oli siinsete rahvaste pärisorjus. Kuid pärisorjus kujunes hiljem ja muudel põhjustel. Ei saa väita, et vallutuseta poleks pärisorjust tekkinud. Hiljem hakkas tähendama poliitilise vabaduse kaotust, rahvuse vabaduse kaotusest. 1920ndatel sai terminiks muistne vabadusvõitlus. Nõukogude aja fenomen oli 1930ndate idee konserveerimine. Ajalookirjutus ei teinud kaasa üldise ajalooteaduse arenguid, mida peeti heaks ja õigeks oli see mida oli võimalik võtta 1930ndate pärandist. Hiljem avastati, et rahvuslik käsitlus pole keskaaja käsitlusel mõistlik. 5
annaabi.ee 
