Põhja-Eestis. 2. Saksa ordu Liivimaa valdused u 55 000 km23. 3. Tartu piiskopkond u 9600 km24. 4. Saare-Lääne piiskopkond u 7600 km2 Liivimaa maahärrad olid õigustatud ajama täiesti iseseisvat poliitikat, ilma et nad oleks kohustatud konsulteerima mõne enda naaberriigiga. Praktiline elu seadis aga piiranguid ja poliitilise rahu ja edukuse huvides oli üksteisega erinevates küsimustes kokku leppida. Keskaegsel Liivimaal rajatud territoriaalriikide haldusjaotus tugines suures osas vallutuseelselt halduslikule korrale. Kui vallutajad omavahel maid jagasid, ei defineerinud nad valdusi mingite piiripunktide kaudu, vaid lähtudes olemasolevatest kihelkondadest ja maakondadest. Näiteks leppisid 1220. aastatel Mõõgavendade ordu ja tolleaegne Eestimaa piiskop kokku, et esimene saab Sakala ning viimane Ugandi ja Kesk-Eesti väikealad jagatakse.Keskaegse Eesti piiskopkondade puhul tuleb teha vahet piiskopkonnal kui alal, kus piiskop on ühtlasi
Taluperet kui talumajapidamisel rajanevat leibkonda ei tohi pidada samaseks talupidaja perekonnaga, sest peresse kuulus veel muid inimesi: kaugemaid sugulasi, teenijaid. Pere kandev osa oli pererahvas, e peremehe ja perenaise perekond koos lähisugulastega. Sulasrahvas oli ebapüsiv. Sulased ja teenijatüdrukud vahetasid teenistuskohti. Ühel aastal võis teenijaid olla, teisel aastal mitte. Talurahva õiguslik olukord ja selle muutumine Eestis XIIIXVI saj. Küla kui haldusüksus. Vallutuseelselt külakogukonna eesotsas külavanem. Kohtuniku ja külavanema ametid oli lähedased. Kubjas - ülesandeks kümnise kogumine ja vastuvõtmine. Ta aitas rahvast mõisateole ajada ning valvas teoliste järele. Talle kuulus ka teatud politseivõim. Kilter - oli teoliste töölesundija ning töö ülevaataja mõisas, kupja abiline. Vardjas - temagi valvas teotegemise järele ning vastutas andamite laekumise eest. Vardja ja kupjaamet sulandusid lõpuks kokku. Oma sotsiaalselt seisundilt olid kupjad
vaba linlane). Õiguslik areng - Maad läänistati koos inimeste ja nende maksudega. Teokohustuse määramine oli juba vabadusi piiravaks kohustuseks. Talupoja sõltuvus isandast tulenes ka sellest, et ta oli isanda kohtuvõimu all. Juba 13.-14. sajandil läänistati maad välja koos kohtuvõimuga talupoegade üle. Isandale kuulusid ka korrakaitsevõim ja kodukari. Külakogukond- Küla kui haldusüksus, kus vallutuseelselt eesotsas oli külavanem. Kohtuniku ja külavanema ametid olid lähedased. Lisaks olid ametimehed nagu Kubjas - Kelle ülesandeks oli kümnise kogumine ja vastuvõtmine, politseivõim. Kilter - Töölesundija ja töö ülevaataja mõisas. Hirsnik - Talupojast kohaliku kohtu liige, keda määras mõisnik või talupoegade kogukond. Lõppotsuse langetas mõisnik. Adramaa- 13. sajandi algul hakkas allikates esinema maakasutus ja maksustusühik ader, mõtteline maakasutusühik. Alates 13
annaabi.ee 
