sajand Rootsi, Norra, Taani, Saaremaa • Nooremad pojad sulasteks enda/venna majapidamisse • Kes maad ei pärinud, hakkasid viikingiteks Viikingid – röövlid, kaupmehed, käsitöölised, kolonistid (Gröönimaa, Ameerika) Rootslased – Ida-Eesti, Läti, Leedu Norrakad – Šotimaa, Island Taanlased -Prantsusmaa, kuni Vahemereni Saarlased – Rootsi (põletasid maha Sikstuna) Vabadusvõitlus (1030-1060) – venelastega, tahtsid maad maksustadda, eestlased võitsid. Vallutuseelne Eesti kuni 13.sajand Majandus • Viljakasvatus: o Kolmeväljasüsteem (1/3 sööt, 2/3 toode) rukis taliviljana o Hobuste ja rangide kasutamine, hharkader o Vilja eksport • Karjakasvatus • Käsitöö, rõivad, sepatöö • Raud ja eksport • Kalapüük, jahipidamine, küttimine – kõrvaltegevus • Koloniseerimine on lõppenud, inimesi 150-200 tuhat • 13
saj keskel hakkas levima saksa õpetlaste seas legend Liivimaa avastamisest Bremeni kaupmeeste poolt 1158. aastal, mis muutus baltisaksa ajalookäsitluse nurgakiviks, kuni 1860. aastani kui see ümber lükati. Vallutust õigustati keskaegsetest kroonikatest laenatud käsitusega ehk põliselanikud kui paganlik metsarahvas, kes vajasid usu- ja kultuuritoojat. 18.-19. sajandil uurijate põhihuvi kaldus õigusliku ja poliitilise ajaloo vastu. Garlieb Merkel lõi uue põhivoolu, kus põliselanike vallutuseelne ajalugu võttis positiivse värvingu ning röövellike vallutajate kehtestatud feodaalkorda suhtuti negatiivselt. Eesti rahvuslik ajalookirjutus sündis valgustatud saksa ajalookirjutuse (G. Merkel) pinnaselt C. R. Jakobsoni poolt peetud ettekanne "Eesti rahva valguse-, pimeduse-, ja koiduajast." See on käsitlus saksa röövvallutusest, mis tegi lõpu eestlaste muistsele valguseajastule ja kehtestas uue, pimeduse ajajärgu. Sellest tekkis kujutelm "Seitsmesaja-aastasest orjatööst
Pragmaatika on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist.Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust. Maade pildiline "avastamine" ja koju-kätte-toomine toimus siiskui kaamerad muutusid kaasaskantvateks ja kergeteks.. Maailma muutumine kommunikatiivsemaks kui kapitalismi paratamatu arenguseadus. Etnograafiliste ja "geograafiliste" piltide iseloom ja varjatud eesmärgid. Etnograafiline pildistamine kui inventuur ja vallutuseelne tegevus. 2. Pildiline dokument. Dokumendi môiste fotograafias. Dokument ja kunst Kui süveneda varasesse kriminoloogiasse või ajakirjanudusse, siis näeme, et nnäiteks esimese tegevusvaldkonas meentutab nn süü- ja asitõendite loomine oma rohkete kokkulepitud reeglitega peaaegu et matemaatilist tõendusloogikat. Nii pidid 19 saj alguses"tõenduspildid" saama tehtud silmade kõrguselt ja olemagradatsioonilt "pehmed, mitte kontrastsed, nende tegijaks aga
annaabi.ee 
