Ehitustel aga pigistati välja kõik, mis võimalik. Mausoleum, paleed, kanalid ja eelkõige Hiina müür on püstitatud sõna otseses mõttes inimluudele. Iga päev hukkusid tuhanded ja kümned tuhanded ja nende asemele asusid jälle uued. Müüri efektiivsus Hiina müür täitis mitme tuhande aasta vältel oma ülesannet igati hästi. Siiski on selle üle tuliseid vaidlusi peetud ja mõned on vastupidisel arvamusel. Seda põhjendatakse seaduspärasusega kui riik on tugev, pole tal vallutamatute kindluste järele vajadust, sest naabrid ei julge talle kallale tungida; kui aga riik nõrgaks jääb, ei aita mitte mingisugused kindlused teda kaua püsti hoida. Üksnes kahel korral õnnestus vallutajatel Hiinasse pikemaks ajaks tungida. Nendeks olid mongolid, kes rajasid Yuani dünastia (12711368) ja mandÎud, kes rajasid Qingi dünastia (16441912). Neilgi kordadel polnud põhjuseks mitte müüri, vaid võimul olnud valitsuse nõrkus. Mongolid ja mandÎud kasutasid ära seda, et
Müüri efektiivsus Hiina müüri efektiivsuse üle on peetud tuliseid vaidlusi. Üksnes kahel korral õnnestus vallutajatel Hiinasse pikemaks ajaks tungida. Esimesteks vallutajateks olid mongolid, kes rajasid Yuani dünastia (12711368), teisteks vallutajateks mandzud, kes rajasid Qingi dünastia (16441912). Neilgi kordadel polnud põhjuseks mitte müüri, vaid võimul olnud valitsuse nõrkus. Seda põhjendatakse seaduspärasusega kui riik on tugev, pole tal vallutamatute kindluste järele vajadust, sest naabrid ei julge talle kallale tungida; kui aga riik nõrgaks jääb, ei aita mitte mingisugused kindlused teda kaua püsti hoida. Hiina müüri ümbrus ja ehitusmaterjalide tähtsus Hiina müür jagati Mingi ajastul üheksaks kaitsetsooniks, millest igaühe kaitsmise eest vastutas kohalik garnisoniülem. Et müüri ehk tollast riigipiiri efektiivselt kaitsta, rajati müüri lähedusse hulgaliselt sõjaväelinnakuid, kus oli vajadusel võimalik kiiresti
Ehitustel aga pigistati välja kõik, mis võimalik. Mausoleum, paleed, kanalid ja eelkõige Hiina müür on püstitatud sõna otseses mõttes inimluudele. Iga päev hukkusid tuhanded ja kümned tuhanded ning nende asemele asusid jälle uued. Müüri efektiivsus Hiina müür täitis mitme tuhande aasta vältel oma ülesannet igati hästi. Siiski on selle üle tuliseid vaidlusi peetud ja mõned on vastupidisel arvamusel. Seda põhjendatakse seaduspärasusega kui riik on tugev, pole tal vallutamatute kindluste järele vajadust, sest naabrid ei julge talle kallale tungida; kui aga riik nõrgaks jääb, ei aita mitte mingisugused kindlused teda kaua püsti hoida. Üksnes kahel korral õnnestus vallutajatel Hiinasse pikemaks ajaks tungida. Esimesteks vallutajateks olid mongolid, kes rajasid Yuani dünastia (12711368), teisteks vallutajateks mandzud, kes rajasid Qingi dünastia (16441912). Neilgi kordadel polnud põhjuseks mitte müüri, vaid võimul olnud valitsuse nõrkus
Bütsants oma võimsuse tipu. (Palamets 1991:15-19) Keisrilinn Konstantinoopol Linna aluse rajasid kreeklased juba 7. sajandil. 206. a. e.m.a sajandil pani aga keiser Constantinus aluse uuele suurlinnale. Linn ehitati seitsmele künkale. Konstantinoopol oli keskajal sillaks kahe maailma vahel, sest see asus põhja- ja lõunapoolse mere ühenduskohal. See oli ainus kristlaskonna linn, mis vääris suurlinna nime, ning mille elanikkond oma vallutamatute müüride vahel suutis luua algupärase kultuuri. Konstantinoopolis oli uhkeid paleesid ja kõrgeid kirikuid ning selle linna kuulsus oli jõudnud isegi Hiinasse, kus seda samastati riigiga. Linna sadam oli üks suurimaid maailmas ja linnas oli suurejoonelised mälestusmärgid, triumfisambad ja hipodroomid. Veel oli konstatinoopolis arvukalt saunu ja avalikke purskkaeve. Kõige selle jaoks toodi ehitusmaterjali Kreekast ja Väike-Aasiast. (Palamets 1991:25-28, Bréhier 2009:57-59)
annaabi.ee 
