kasutatavat väärtuslikku töölooma - eeslit. Kui 13. sajandil olid raskeltrelvastatud rüütlid Euroopa eliitväeks, siis püssirohu arenguga hakkab nende tähtsus vähenema. Kuna tulirelvi said kasutada ka jalamehed, siis hakkas kasvama jalaväe tähtsus. Jalameeste sekka hakkasid ilmuma hellebardid ning piigid, millega oli võimalik rüütlite ratsaväe rünnakule vastu seista. Nii hakkaski ratsavägi järk-järgult oma tähtsust kaotama, samuti ei olnud feodaalide linnusedki enam vallutamatud need võis lihtsalt suurtükkidega puruks lasta. Kuid 14. sajandi esimesel poolel kasutusele võetud vanemate suurtükkide lasketäpsus jättis soovida ning nad külvasid vastaste hulgas müraga pigem hirmu, kui et kujutasid reaalset ohtu. Sellele vaatamata hakkasid kahurid juba varsti kiviheitemasinaid välja tõrjuma. Keskajal ei peeta tehnilist progressi oluliseks väärtuseks. Keskaja Euroopa elab pidevates piirangutes
saadi ka üksi hakkama. Keskaja lõpus muutus tulirelvade osa relvakunstis nii tähsaks, et vanu, ebatõhusamaid kiviheitmismasinaid hakati järjest vähem kasutama. Tulirelvadega tuli kaasa mitmeid muutusi sõjakunstis. Hakkas kasvama jalameeste osatähtsus, kuna vaid jalamehed said kanda tulirelvi. Jalameeste relvade hulka ilmusid ka hellebardid ja piigid, millega oli võimalik ratsavägeda rünnakutele vastu seista. Nii hakkas ratsavägi üha enam tähtsust kaotama. Ka linnused polnud enam vallutamatud neid võis vabalt suurtükiga (suure tulirelvaga) puruks lasta. 2. Meresõidu ja laevaehituse areng (lk 9) Juba ristisõdade ajal olid itaalia noormehed võtnud araablaste ja bütsantslaste eeskujul kasutusele kolmnurkse ladina purje. Erinevalt nelinurksest raapurjest, võis sellega purjetada ka vastutuult. 14. sajandil arendasid Portugali meremehed uue laevatüübi karavelli, mis oli sobiv laevatüüp ookeanisõitudeks. Karavelli mastides olid nii raapurjed, kui ka ladina purje
lõunapiiridel, Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja SaksaRooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega sõja iseloom oli muutunud: olid kujunenud regulaararmeed (suured, riiklikud armeed) sõjad kujunesid pikaajalisteks relvakonfliktideks (keskmiselt 1 lahing aastas), vastaseid ei hävitatud, vaid kurnati põhiliseks kujunes jalavägi ja ratsaväe osa vähenes kujunesid uut tüüp kindlustused bastionid, mis olid tol ajal praktiliselt vallutamatud otseseid lahinguid ja tormijookse välditi, selle asemel kujunesid piiramis ja kurnamisstrateegia Rootsi sõjavägi oli maapalgalisel ülalpidamisel, st maakond pidi välja panema jalaväerügemendi (1200 meest) Sõja põhjused: Läänemereäärsed riigid (Poola, Taani) tundsid ennast ahistatuna Rootsi ülemvõimust Läänemerel Venemaa tahtis väljapääsu Läänemerele Rootsi troonile tuli Karl XII, kes oli 15 aastat vana Sõja käik: 1699
annaabi.ee 
