12 leidub ainult Sydney liivakiviregioonis. Suur Vallrahu Andmed • Maailma pikim ja liigirikkaim korallrifide vöönd. • Korallrifil elab üle 1500 kalaliigi, u. 360 kivikoralliliiki, 5000 limuseliiki ja üle 175 linnuliigi. • Piirkonnas on haruldase mererohusööja dugongi toitumisalad, väljasuremisohus merikilpkonnade rohe- ja eba-karettkilpkonna munemiskohad. • Rifid liigitatakse: radiaalsel kasvamisel tekkinud platvorm- ehk lapprifid ja vallrahud, leidub ka äärisriffe. Tasmaania saar Andmed • Maailma üks viimaseid parasvöötme vihmametsade piirkondi ja üks kolmest lõunapoolkera suuremast metsikust alast. • Iidse Gonwana pärand. • Seal asuvad äärmiselt haruldased taimed (hõbeakaatsia) ja loomad (valge kanakull, Tasmaania jaaniuss). Lake Dove, Cradle Mountain Lake St Clair National Park Hobart Tasmania. Freycinet National Tasmanian
maalt vette uhutav pinnas. Kõige hullem on praegu korallide olukord India ookeanis ja Kariibi meres. Kuid ka maailma teistes meredes pole korallide seisund oluliselt parem. Kõige suurem korallriff on Austraalia rannikul asuv Suur Vallrahu mis om enam kui 2000 km pikkune. Korallrahusid esineb kolme tüüpi · äärisrifid - leidub põhiliselt Hawaiil ja Kariibi meres, mis palistavad randa ning paljanduvad mõõnaperioodil, · vallrahud - leidub Kariibi meres, India ja Vaikses ookeanis, mis paiknevad rannast veidi eemal, · atollid - peamiselt India ja Vaikses ookeanis, mis moodustuvad veealustel kõrgendikel ja ümbritsevad madalaid laguune. Ökosüsteem Korallrifid on elupaigaks veerandile kogu maailma ookeaniliikidest. Seega on korallrifid koos nende juures elavate loomadega vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Ja kui hävivad korallrifid, satub ka kogu ülejäänud süsteem ohtu.
Näiteks läänemere soolsus on vahemikus 2- 20 . Korallrahud kasvavad aastas keskmiselt 3 cm ning kujunevad välja miljonite aastatega, selle veealune osa on elupaigaks paljudele kirevatele kaladele. Veepealne osa kattub tihti ka mullaga ja see kattub rikkaliku taimestikuga. Korallrifid jagunevad kolmeks liigiks: OOO Esimene neist on ÄÄRISRIFF. Äärisrifid paljastavad randa ning nö ilmuvad välja mõõna ajal. Teiseks liigiks on BARJÄÄRRIFID ehk vallrahud. Need asetsevad rannast eemal ning on sellega rööbiti. Samas võivad tihti äärisrifid kujuneda barjäärriffideks ja vastupidi, kuna rahu võib vajuda ning kerkida. Kolmas liik on ATOLLID ehk rõngassaared. Atollide keskele moodustub laguun ning see on enamjaolt tekkinud vulkaani kraatrile. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d8/Coral_atoll_formation_animation.gif OOO Esimesed rahude asukad olid väiksed putukad ja ämblikulaadsed, kelle tuuled saartele kandsid
85. Meriroosiliste lihaselist keha toestab tugev lubiskelett a) õige ; b) vale -ÕIGE 86. Meriroosilised on lahksugulised a) õige -ÕIGE b) vale . 87. Kivikorallilised on enamasti a) mõne mm pikkused -ÕIGE; b) 5-10 cm pikkused . 88. Kivikorallilistel esineb arengus meduusi staadium a) õige ; b) vale -ÕIGE 89. Kivikorallilised elavad enamasti a) üksikult ; b) kolooniatena ÕIGE 90. Kivikoralliliste üksikud loomad on varjul vallrahud e. RiffiDE .sees. 91. Korkkoralliliste telgtoes läbib koloonia tüve ja harusid a) õige -ÕIGE b) vale . 92. Ehete valmistamiseks kasutatav punane vääriskorall kuulub Cl. Anthozoa Õisloomad O. Gorgonaria korkkorallilised 93.Valged lilleõisi meenutavad moodustised vääriskoralli punasel tüvel on loomade PEIDUPAIK 94. Sarvkoralliliste telgtoes koosneb lubiainest a) õige -ÕIGEb) vale. 95
85. Meriroosiliste lihaselist keha toestab tugev lubiskelett a) õige ; b) vale -ÕIGE 86. Meriroosilised on lahksugulised a) õige -ÕIGE b) vale . 87. Kivikorallilised on enamasti a) mõne mm pikkused -ÕIGE; b) 5-10 cm pikkused . 88. Kivikorallilistel esineb arengus meduusi staadium a) õige ; b) vale -ÕIGE 89. Kivikorallilised elavad enamasti a) üksikult ; b) kolooniatena ÕIGE 90. Kivikoralliliste üksikud loomad on varjul vallrahud e. RiffiDE .sees. 91. Korkkoralliliste telgtoes läbib koloonia tüve ja harusid a) õige -ÕIGE b) vale . 92. Ehete valmistamiseks kasutatav punane vääriskorall kuulub Cl. Anthozoa Õisloomad O. Gorgonaria korkkorallilised 93.Valged lilleõisi meenutavad moodustised vääriskoralli punasel tüvel on loomade PEIDUPAIK 94. Sarvkoralliliste telgtoes koosneb lubiainest a) õige -ÕIGEb) vale. 95
jääajad lakkasid. Keskmine temperatuur ületas tänapäevast kuni 10 kraadi võrra. Mandrite asend Siluri ajastu keskel, ca 425 Ma eest (www.scotese.com). Elustik Siluri ajastul ei täienenud mereelustik suurel määral uute loomarühmadega. Meredes kasvas korallide ja peagi väljasurnud kihtpoorsete käsnade ehk stromatopooride mitmekesisus ning osatähtsus riffide moodustamisel jõudsasti. Tekkisid esimesed tänapäevastega võrreldavad, sadade kilomeetrite pikkused vallrahud ehk barjäärrifid, mis esinesid Ameerika Suure Järvistu piirkonnas, Kanada Arktikas, Baltimaades Uurali läänenõlval ja mujal. Okasnahksete seas loovutasid primitiivsemad, varreta merikerad, juhtpositsiooni pikavarrelistele meriliiliatele (krinoiididele). Lülijalgsete seas vähenes pidevalt trilobiitide mitmekesisus ja tekkisid näiteks meriskorpionid (eurüpteriidid). Samast ajast on teada ka üsna palju maismaataimede kivististe leide.
annaabi.ee 
