Rootsi liitlased: Inglismaa, Prantsusmaa ja P-S Rooma keisririik olid seotud igaüks oma sisemiste probleemidega. Põhiline vastaseis oli Venemaa ja Rootsi vahel(Karl XII ja Peeter I). Sõda jaotatakse Eesti ajal erinevateks perioodideks. Sõda toimus erinevaes kohtades: Baltikumi ala, Poola-Venemaa piiril, Läänemerel: I periood 1700-1704: Narva lahing 1700 november rootslaste võit. (Peeter 1 võttis seda õppetunnina, asus sõjaväge ümber korraldama. 1703. aastal vallitas Soome lahe idaranniku kindlused Rootsi käest ja hakkas rajama Peterburgi. 1700-1701 talvitus Karl XII Laiusel. 1701 Karl XII lahkus. Vägede ülemjuhatajaks sai Schlippenbach ja Vene vägedel krahv Seremetjev) 1701 Elastvere lahing vene vägede esimene arvestatav võit. 1702 Hummuli lahing. 1703 venelaste rüüsteretked Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal. Venelased kasutasid põleva maa taktikat. 1704 Tartu ja Narva langemine venelaste kätte
Bütsantsile jäi ainult Konstantinoopoli ümbrus ja Balkani poolsaar. Sellisena püsis ta kuni 1453.a türklaste vallutamisena. Õitsenguaeg keiser Justinianus I ajal: *sõjavägi 3 osa : paiksed piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse *armee tuumikuks olid talupojad, kes said teenistuse eest pärandatava maatüki* Justinianus surus julmalt maha 532 a Nika ülestõusu *tema välispoliitika (purustas vandaalide riigi Põhja-Aafrikas, vallitas itaalia idagootide käest tagasi *liitis bütsantsiga aafrika põhjaranniku, hispaania lõunaosa, vahemere saari. Karl Suur: 774 valitseja raudkroon. 778 sai Zaragoza all lüüa. 801 vallutas Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark - kindlustatud ääremaa, mida valitses markkrahv. Ühitas vallutuse ristiusu levitamisega. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsantsi basileus Michael I rahulepingu. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsantsi basileus Michael I rahulepingu seda hoidsid koos relvad
1922 1. Fasistide marss Rooma 2. Mussoloini määratakse peaministriks Fasistlik riigikorraldus · Kehtestati üheparteisüsteem · Mussolini võttis endale duce tiitli ja koondas enda kätte piiramatu võimu · Majandus allutati riigi kontrollile · Keelati ametiühingud ja streigid · Loodi salapolitsei · Kehtestati korporatiivne süsteem (töölised ja ülemused samas ühingus) (sellega loodeti luua parem tööstus süsteem) 1936 vallitas Itaalia Etioopia Autoritaalsed riigid mujal euroopas Ungari · Miklos Horthy Portugal · Antonio Salazar Albaaaina 1924 · Ahmed Zogu Jugoslaavia 1929 · Aleksandar I Kreeka · Ioannis Metaxas Saksamaa (1919-1933 Weimari vabariik) (1933-1945 Kolmas Riik) Weimari vabariigi presidendid: 1. Friedrich Ebert 2. Paul von Hindenburg Weimari vabariigi aegsel saksamaal loodeti Versailles süsteemi muutmist. Suur hulk sõjaväelasi ihkas revansi
1939 nov NSVL alustas sõda Soomega. TALVESÕDA(nov1939- 12.03.1940). Põhjused: kuna esialgselt kuulus Soome Vnm-le, siis otsustas Vnm seda tagasi vallutada. Esitas Soomele karmid nõudmised, viimane lükkas need tagasi. Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 nov süüdistas NSVL Soomet NSVL vägede tulistamises. Tulemused: 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu: Soome pidi loovutama mitmeid alasid, aga siiski tundsid end võitjatena. JÄTKUSÕDA(25.06.1941) NSVL alustas Soome pommitamist, Soome vallitas tagasi Karjala, kuid kaotas uuesti selle; vaherahu 19.09.1944.1940 kevad Sks vallutas Norra, Taani, Hollandi, Belgia, Luksemburgi, ründas Pr-d. 5.06.1940 okupeeris NSVL Baltimaad. 6.06.1940 sõlmisid Pr ja Sks vaherahu, millega suur osa Pr-st läks Sks okupatsiooni alla. ,,Iseseisvas" lõunas pandi ametisse Sks sõbralik VICHY valitsus. Saksa vastased prantslased rajasid SB-s vabastusliikumise eesotsas kindral de Gaulle. 1940 suveks
Rootsi liitlased: Inglismaa, Prantsusmaa ja PS Rooma keisririik olid seotud igaüks oma sisemiste probleemidega. Põhiline vastaseis oli Venemaa ja Rootsi vahel(Karl XII ja Peeter I). Sõda jaotatakse Eesti ajal erinevateks perioodideks. Sõda toimus erinevaes kohtades: Baltikumi ala, PoolaVenemaa piiril, Läänemerel: I periood 17001704: Narva lahing 1700 november rootslaste võit. (Peeter 1 võttis seda õppetunnina, asus sõjaväge ümber korraldama. 1703. aastal vallitas Soome lahe idaranniku kindlused Rootsi käest ja hakkas rajama Peterburgi. 17001701 talvitus Karl XII Laiusel. 1701 Karl XII lahkus. Vägede ülemjuhatajaks sai Schlippenbach ja Vene vägedel krahv Seremetjev) 1701 Elastvere lahing vene vägede esimene arvestatav võit. 1702 Hummuli lahing. 1703 venelaste rüüsteretked Viru, Järva, Viljandi, Tartu ja Võrumaal. Venelased kasutasid põleva maa taktikat. 1704 Tartu ja Narva langemine venelaste kätte
annaabi.ee 
