riigile 50 penni; 3) Saaremaal ja Petserimaal tuli iga tarbe- ja metsamaa tiinu pealt maksta riigile 75penni (Aasmäe 1999:184). Maksu alla käivate hoonete pealt võeti maksu alljärgnevalt: 1) Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaal 10 penni iga puhtkasurubla pealt; 2) Tartu-, Võru-, Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaal 10 penni iga puhtkasurubla pealt; 3) Saaremaal ja Petserimaal olid vabrikud ja töökojad kuni hindamiseni maksuvabad. Maakonna- ja vallavolikogudele anti õigus kehtestada oma kulude katteks lisamaks: 1) Maakondadel kuni 200% maalt ja hoonetelt ning kuni 100% vabrikutelt ja töökodadelt võetavast maksust; 2) Valdadel kuni 100% maalt ja hoonetelt riigile võetavast maksust (Aasmäe 1999:184). Edasi järgnes maksuvaidluste lahendamise ja maksmise kord. Nagu seaduse pealkirjaski öeldu, kehtis see ainult ühe aasta. Vabariigi Valitsus võttis 1920. a 19. Jaanuaril vastu seaduse
Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõtted. Seega kuuluvad avalikku sektorisse lisaks riigikogule, vallavolikogudele, ministeeriumidele, vallavalitsustele ja muudele kesk ning kohalikku seadusandlikku, kohtu- ja täitevvõimu teostavatele institutsioonidele ka riigile või omavalitsustele kuuluvad mitmesugused fondid ja ettevõtted. Majandusliku tegevuse juhtimise ja kontrolli aspektist on olulisem täitevvõimu ja riigi- ning munitsipaalettevõtete tegevus. Samal ajal avaldab seadusandliku ja kohtuvõimu tegevus olulist mõju just seadusandlike raamide
teemaksu ka teised suure liikluskoormusega EL-i liikmesriigid nagu Holland, Belgia, Luksemburg, Taani ja Rootsi. Eestis on kehtestatud transpordivahenditele kütuseaktsiis, mootorsõidukiaktsiis ja raske- veokimaks. Kohalike maksude seadusega on linna- ja vallavolikogudele antud õigus kehtestada mootorsõiduki aastamaks. Seadustega on sätestatud raudtee infrastruktuuri kasutustasu, ülelennu Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR navigatsioonitasu ja veeteedetasu määrade kehtestamise kord. Erinevate veoviiside puhul on Eestis kehtestatud mitmesugused maksud ja tasud.