ajutistele maavalitsustele läksid üle volikogude varad, nendega seotud kohtuasjad, maksutulud jms. Sisuliselt muudeti maavalitsused siseministeeriumile allutatud riiklikeks haldusorganiteks maakondades, mille liikmeid võis edaspidi tööle võtta või vabastada üksnes vabariigi valitsus sise - või kohtuministeeriumi ettepanekul. Uue seaduse kohaselt olid maakonna valitsemise organiteks maavolikogu, maavanem, maavalitsus ning linna - ja vallavanemate täiskogu. Maavolikogu oli maakonna omavalitsuste esinduskogu ja otsustav organ, mis koosnes olenevalt maakonna elanike arvust 11 kuni 25 maavolinikust, maavolikogude suuruseks määrati 11 liiget. Volikogu volituste tähtajaks määrati viis aastat. Selle põhiülesanneteks olid maanõunike valimine, maakondlike maksude kindlaksmääramine, eelarve vastuvõtmine, laatade ja turgude lubamine, maakonna kohtuasjade algatamine, maavalitsuse ametnike koosseisu kinnitamine jne
25.märts oli kirikupüha, siis kanti ,,priiusepäeva" sellele päevale; ilmalikud pidustused pidid toimuma järgneval päeval, 26. märtsil, kuigi see oli harilik nädalapäev, kolmapäev. Konsistoorium lubas 26.märtsil jumalateenistust pidada. Nõnda panid ametliku aluse 26.märtsi pühitsemisele Liivimaa kirikujuhid, ent avalikkusele püüti näidata, et algatus tuli talupoegade ringkondadest. Pidustuste eeltööd Tartus algasid varakult: 9. veebruaril peeti Maarja kihelkonnakoolimajas vallavanemate ja vöörmündrite nõupidamine, mis määras 25. märtsiks kirikliku ja 26. märtsiks ilmaliku pühitsemise. Pidustustel pandi valitsema eesti keel; eestlaste ja sakslaste, maa-ja linnarahva vahelt pidid selleks puhuks langema kõik vaheseinad. Asuti hoolikalt eeltöid tegema, eriti kontserti ette valmistama. Rahvast rusus aga vaesusehäda, nii et mõned tahtsid pidusöögi ära jätta ja vastava summa vaestele anda. J.V.
tegelikult 80,1 91,6 21.–23. VII 1940 Riigivolikogu avaistung: vastu eelneva võimu likvideerimine Deklaratsiooni riigivõimust Eestis Deklaratsioon Eesti astumisest Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu Deklaratsioon maa kuulutamisest rahva omanduseks Deklaratsioon pankade ja suurtööstuse natsionaliseerimise kohta (eraomanduse likvideerimine) 25. VII 1940 vallavolikogude likvideerimine 31. VII 1940 vallavanemate vabastamine 6. VIII 1940 ENSV vastuvõtmine NSV Liidu liikmeks 25. VIII 1940 Riigivolikogu istung ENSV Konstitutsioon ENSV ajutine Ülemnõukogu 25. VIII 1940 ENSV ajutise Ülemnõukogu avaistung ENSV Rahvakomissaride Nõukogu moodustamine (esimees Johannes Lauritin) esimees Johannes Lauristin kohalikud pahempoolsed haritlased (9) kohalikud vanad kommunistid (8)
annaabi.ee 
