· Baltisakslaste privileegide piiramine · Kõigi maade jagamine talurahvale · Riigimaade jagamine talurahvale · Rahva relvastamine g)Mõisate põletamine ja karistussalkade tegevus: · Detsembri algul Tallinnas üldstreik, millele võimud vastasid sõjaseisukorra kehtestamisega · 12. Detsembril siirdus sadakond Tallinna relvastatud töölist salkades mõisaid rüüstama · Asuti ka vallavalitsusi üle võtma · Korratuste lõpetamiseks kehtestati kogu Eestis sõjaseisukord ja toodi täiendavaid vägesid · Ilma kohtuta lasti maha kuni 400 inimest, sajad saadeti vanglasse ja asumisele · Paljud rahvajuhid põgenesid välismaale (Päts mõisteti tagaselja surma) · Suleti erakondi, töölisühinguid ja ajalehti 3.Revolutsiooni tähtsus a)Esimene tõsisem õppetund edasiseks võitluseks 1917-1920 b)Eestlased tunnetasid oma jõudu
Seda juhtis Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust, Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat. See koosnes neljast kindralkomissariaadist (sh Eesti kindralkomissariaat). Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse hästi. Kuigi ta sattus tülli oma ülemustega, viis ta ellu siiski Berliini poliitikat. Litzmannile alluvas ametkonnas töötasid üksnes sakslased. Saksa rahvusest olid ka piirkonnakomissarid, kes kontrollisid maa-, linna- ja vallavalitsusi. Loodi Eesti Omavalitsus, mille etteotsa asus Hjalmar Mäe. Omavalitsus püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, katsed nurjusid. Eesti plaaniti muuta koos teiste Balti riikidega Suur-Saksamaa kostisosaks. Plaaniti küüditamisi, uut idapiiri, kogu rahvusliku grupi ümberkujundamist. Plaanide realiseerimine lükati sõjajärgsesse aega. Majandusolud Eesti majandus oli allutatud Saksamaa huvidele.
· Rahva relvastamine g)Mõisate põletamine ja karistussalkade tegevus: · detsembri algul Tallinnas üldstreik, millele võimud vastasid sõjaseisukorra kehtestamisega · 12.detsembril siirdus sadakond Tallinna relvastatud töölist salkades mõisaid rüüstama (160) · asuti ka vallavalitsusi üle võtma · korratuste lõpetamiseks kehtestati kogu Eestis sõjaseisukord ja toodi täiendavaid vägesid · ilma kohtuta lasti maha kuni 400 inimest, sajad saadeti vanglasse ja asumisele · paljud rahvajuhid põgenesid välismaale (Päts mõisteti tagaselja surma) · suleti erakondi, töölisühinguid ja ajalehti 3. Revolutsiooni tähtsus: a) Esimene tõsisem õppetund edasiseks võitluseks 1917 1920 b) Eestlased tunnetasid oma jõudu
annaabi.ee 
