matkides püüavad elada vaeselt ja talitsetult. Begiinid olid Põhja-Euroopa liikumine, mis sündis Belgias. Teatakse, et aastatel 1250-1350 oli Strasbourgis begiinimaju 600 naisele. Aastatel 1270-1400 oli Kölnis 169 rühma 1500 naisele. Begiinid tegid nii tööd kui ka palvetasid. Võis juhtuda, et naised läksid tagasi oma perekondade juurde või abiellusid. Selles mõttes olid begiinikogukonnad nagu oma aja turvakodud. Teinekord mindi sinna ka koos vallaslastega. Begiinid pärinesid kõikidest ühiskonnakihtidest, vahest ehk vaid kõige kõrgemad sotsioolsed klassid välja arvata. Oma elatuse maksid nad kinni tööga. Alguses suhtus kirik begiinidesse sallivalt, aga 1260. aastate paiku hakkas suhtumine begiinidesse nii kiriklikes kui ilmalikes ringkondades muutuma. Ühtlustamise paine mõjus nii, et kirikumeeste arvates oli begiinide tegevus sarnane vaba vaimu vendade taoliste hereetiklike suundadega. Vaba
keelt. Kõik meetrikaraamatute sissekanded on kronoloogilises järjekorras. Sünnimeetrikas märgiti lapse sünni- ja ristimise aeg, vanemate elukoht, lapse nimi, vanemate nimed , seisus, eluala ja amet, vaderite nimed. Ristiusu kombe kohaselt oli poisslapsel kaks ristiisa ja üks ristiema, tütarlastel kaks ristiema ja üks ristiisa. Vader pidi olema austatud ja hinnatud inimene. Meetrikaraamatutes tehti ranget vahet, kas tegemist oli seaduslikust abielust sündinud või vallaslastega. Eraldi märgiti surnultsündinud. Nimede muutmisel tehti vastav märge ka sünnimeetrikasse. Abielumeetrika ehk laulatuste register esitab laulatuse kuupäeva ning nii peigmehe kui pruudi elukohad, vanemate nimed, elukohad ja sotsiaalse staatuse, abiellujate perekonnaseisu (vallaline või lesk) ja vanuse. Surmameetrika 17.-18.sajandi surmameetrikates puuduvad reeglina surma põhjused ja lahkunu vanuseandmed. Vastavalt 1832.a seadusele märgiti meetrikasse surma ja matuse aeg, lahkunu viimane
Vasallide juures oli tavaline kahevõitlus, mis pidi otsustama õiguse, kuna jumal pidi kaitsma õiget. 11.Eraõigus. Perekonnaõigus- suhteid reguleeris kirik (abiellumine). Abielu alguseks loeti pidulik sündmus- pulmad. Abielu lahutamine oli väga erakordne. Abielu loeti eluaegseks ja laste kasvatamine võis toimuda vaid isa-ema kaastegevusel. Abielu lahutamine oleks olnud võimalik ainult kahel teel- naise äratõukamine ja naise äraminek. Kirik hakkas tegelema vallaslastega, karistas laste hukkamise eest. Laps "heideti ära": lapse ilmse vigastuse korral; rahvaarvu liigsel kasvamisel (ei olnud eriti levinud, rahvaarv väike) Pärimisõigus- saabus koos karja- ja põllumajanduse sisseseadmisega. Algul olid pärandusesemeiks vallasasjad, hiljem ka maatükid Arenes testament, selle taga seisis kirik, kuna ka tema sai varandusest osa. Kodust lahkunud lapsed pärandusest osa ei saanud. Asjaõigus- asjad. Jagunesid kinnisasjad ja vallasasjad. Vallasasjade
annaabi.ee 
