Ajalugu Millised olid rahvusliku liikumise eeldused ? Olid alanud talude päriseksostmine. Oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud ja kasvanud vabana. Eestlastel oli kujunenud oma haritlaskond. Ka poliitiline olustik oli soodne. Mis muutus talurahva omavalitsuses pärast 1866. aasta vallaseadust ? 1866. aasta seadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eeskostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed , vallavanema . Vallal oli oma eelarve mida käsutas volikogu. Eestlased õppisid valla poliitikat ajama. KOOLISÜSTEEM: vallakool - Kestis kolm aastat. Õpiti eesti keeles. Vallakool oli kõigile kohustuslik. kihelkonnakool - õppimine toimus eesti keeles. Sellega enamiku eestlaste haridus ka piirnes. kreiskool - õppimine toimus saksa keeles.
Kultuuris Suhteline loominugvabadus andis häid tulemusi ajakirjanduses, kirjanduses ning teatri- ja kustielus Rahvuslik ärkamine Eestis 19. sajandi keskpaigas lagas rahvuslik ärkamine, misl eestlatest haritlaskond hakkas teadvustama oma rahvuse olemasolu ja rahvuskultuuri edendamise vajadust. Rahvusliku liikumise eeldused: · 19. sajandi alguses said Eesti talupojad pärisorjusest vabaks · Tekkis eestlastest haritlaskond · Aleksander II oli uuendusmeelne Pärast 1866 aasta vallaseadust vabanesid talupojad lõplikult mõisnike eestkostest. Kui talupojad said osaleda omavalitsuses, siis see oli neile esimene korda osaleda poliitikas ja ühiskonna elu juhtimisel. 19. sajandi keskpaiga koolisüsteem Eestis Vallakool(saksa keeles) Kihelkonnakool(eesti keeles) Kreiskool(saksa keeles) Gümnaasium(saksa keeles) Tartu Ülikool Läti üliõpilased õppisid Tartu Ülikoolis, sest see oli ainuke ülikool selles piirkonnas. Johann Voldemar Jannsen
eeldused kapitalistlike suhete arenguks. Sõjaväes- kehtestati sõjaväekorraldus. Kultuuris- Elavnes, suhteline loominguvabadus andis tulemusi ajakirjanduses, kirjanduses, teatri- ja kunstielus. Rahvuslik ärkamine eestis 1. Millised olid rahvusliku liikumise eelised? Pärisorjusest vananemine!Vabana sõndinud uus põlvkond, talude päriseksostmine, eestlastest haritlaskonna teke. Mis muutus talurahva omavalitsuses pärast 1866. aasta vallaseadust? Talurahvas valis volikogu ja ametimehed. Valla eesotsas seisis vallavanem, tavaliselt mõni jõukam taluperemees. Mida andis talupojale osalemine omavalitsuses? Kogemus osaleda ühiskonnaelu juhtimises ja poliitikas. Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, kooselekuid pidama ja kohut mõistma. 2. Vallakool(eesti k) -> kihelkonnakool(eesti k) -> kreisikool(saksa k) -> gümnaasium(saksa k) -> Tartu ülikool. 3
annaabi.ee 
