1. autobiograafiline luule Annab väga selge ja täpse hinnangu oma loomingule, kujutab kirjaniku loomingulise arengu katkemist ja kannatusi, mida on toonud tervise purunemine ja eluprobleemid. Liivile teeb haiget isegi temale osutatud austus. Läbivad teemad kurbus, üksindus, enesekriitika, lootusetus. On ennast kirjeldanud halva ja mõttetuna. Sageli sees surm või selle eelaimdus. "Tulevik" ei tea, mis tulevik toob: kas armastatu või surma? "Rändaja" räägib vallasandi elust; üksik mees satub sooja kodusse "Noor-Eestile" on tänutäheks, et nad ta luulet avaldasid. Enesekriitiline luuletus, kus ütleb, et ta pole austamist väärt ja looming ka mitte. "Kangas" mõttekangas viis kaugele, kuid nüüd on katki vihje ärapõletatud loomingule "Helin" surma eelaimdus, heli on terve elu saatnud, valjenenud kuni surmani, luuletamine helises ta rinnus, see on tema elu ja hing "Lauliku talveüksindus" laulab surmani kurba laulu, kuni külmub
Kirjutas lühijuttude kogumike „Kümme lugu“, kust tuttavaim lugu on „Peipsi pääl“. Pani kokku kao ma luuletustekogu, aga ei leidnud kirjastajat. Kogu ainelises kitsikuses ehk vaesuses ja viletsus elamine mõjus Liivile halvasti närvidele. Tal hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitamismaania. Mõni aeg hiljem avaldus tal skisofreenia raskem vorm, teda raviti Tartu närvikliinikus, kuid seda haigust temast välja ei saadud. Liiv elas vallasandi elu, käis ühtede sugulaste juurest teiste juurde. Selged hetked vaheldusid haigushoogudega. Tagantjärele on tõdetud, et mingis mõttes on tema luuleloomingu parem osa sündinud just haiguse ajal. Samamoodi oli Dostojevskiga, kellel oli langetõbi. Liiv julges siiralt, ehedalt ja vahetult kirjutada, seda, mida tundis. Muidu ikkagi rohkem-vähem kontrollitakse ennast, arvestatakse tsensuuriga. Ehedus ja haigusest tingitud tundeerksus andsid veenva erakordse ja tundelise loomingu.
vaja füüsilist avarust). Kirjutas lühijuttude kogumike ,,Kümme lugu", kust tuttavaim lugu on ,,Peipsi pääl". Pani kokku kao ma luuletustekogu, aga ei leidnud kirjastajat. Kogu ainelises kitsikuses ehk vaesuses ja viletsus elamine mõjus Liivile halvasti närvidele. Tal hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitamismaania. Mõni aeg hiljem avaldus tal skisofreenia raskem vorm, teda raviti Tartu närvikliinikus, kuid seda haigust temast välja ei saadud. Liiv elas vallasandi elu, käis ühtede sugulaste juurest teiste juurde. Selged hetked vaheldusid haigushoogudega. Tagantjärele on tõdetud, et mingis mõttes on tema luuleloomingu parem osa sündinud just haiguse ajal. Samamoodi oli Dostojevskiga, kellel oli langetõbi. Liiv julges siiralt, ehedalt ja vahetult kirjutada, seda, mida tundis. Muidu ikkagi rohkem-vähem kontrollitakse ennast, arvestatakse tsensuuriga. Ehedus ja haigusest tingitud tundeerksus andsid veenva erakordse ja tundelise loomingu.
annaabi.ee 
