Ajalugu Kordamisküsimused: Keskaeg 1. Eesti ala poliitiline jaotus orduajal - Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: 1)Liivi ordu 2)Saare-Lääne piiskopkond 3)Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. 2. Mõisted: komtuur komtuurkonna juht, foogt foogtkonna juht, hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest., kümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule., konvendihoone - Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid väliskülgedelt tugevasti kindlustatud. S...
Balti erikorra suhtes). Juhtpositsioonidele said venelased: Liivimaal- Mihhail Zinovjev ja Eestimaal- Sahhavskoi Venestus reformid 1888 politsei korralduse muutmine. 1889 Vene kohtusüsteemi rakendamine(ennem oli saksa), Kaotati seisuslikud kohtud, kohtuprotsess muutus avatuks, loodi advokatuur ja põhimõte oli see, et ,,Kõik inimesed on seaduste ees võrdsed". 1889 Vallareformid- Vallad läksid talurahva komisjoni kontrolli alla. 1892 (kõige radikaalsem) UUS LINNASEADUS; suurendas varandusliku seisuse tähtsust, linna tuumae valimine muutus paremaks, maapäev toimis, luteri kirikul suur võim, jäid alles rüütelkonnad. Toimus kultuuriline venestus. Kultuur Toimus koolivenestamine 1887 alg- ja keskkoolides vene keel(linnas) Vallakoolides 2. esimesel aastal emakeel. 1892. nõuti venekeelset õppetööd alates 1-st klassist.
Mihhail Zinovjev - venemaa sõjaväelane ja riigiteadlane Sergei Sahhovskoi - venemaa riigitegelane ja eestimaa kuberner Fr. R. Faehlmann - eesti kirjamees ja arst Georg Friedrich Parrot - prantsuse teadlane ja tartu ülikooli rektor Barclay de Tolly - vene väejuht Filippo Paulucci - venemaa ja sardiinia sõjaväelane ja riigiteadlane Karl August Senff - baltisaksa graafik ja maalikunstnik Aastaarvud 1872-EkmS 1869-esimene üldlaulipidu 1866-vallareformid 1863-passikorralduse seadus 1816-pärisorjuse kaotamine eestis 1819-pärisorjuse kaotamine liivimaal 1804-talurahvaseadus 1802-talurahvaregulatiiv 1877-Vene linnaseadus 1888-põllumeeste selts Küsimused 1.Kirjeldage venestusaja mõju 19. Sajandi eestile. · vene keel riigikeeleks · maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid · piirati tuntavalt omavalitsuste tegutsemisvabadust · tugevnes tsensuur · kubermangudesse suunati tööle venekeelsed ametnikud
eestlased ja lätlased venelastega ühte sulatada, oluline oli õigeusu levitamine. Teine liivimaa oma oli ka, aga ei jõudnud konspekteerida... Haldusreformid- Puudutasid linnade omavaltsust, kohut ja politseisüsteemi. Lõhuti keskaegne vana elukorraldus ja seisustevärk. Oluline ol ivallakohtute püsimajäämine seisusliku kohtuna. Rajati mitmeid järelvalveameteid mitmetes eluvaldkondades, eesmärgiks riigivõimu tugevdamine. Need järelvaatajad olid valdavalt venelased. Vallareformid- valdade liitmine ja nende allutamine talruahvaasjade komissarile (ta tegi siis riiklikku järelvalvet talurahva omavalitsustele). Kultuuriline venestamine- Vene keel muudeti asjajamiskeelest linnade omavalitsus, riigi ja kohalike somavalitsustes. Rüütelkonnad ja talurahvaasutused võisid sisemiselt jääda eesti või saksakeelseks, riigiasjadega pidi aga vene keeles suhtlema. Teine oluline arengusuund oli koolide
annaabi.ee 
