Talurahva koormised Mõisakoormised: teotöö (rakmepäevad, jalapäevad), naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikud koormised: pearaha ja nekrutiandmise kohustus (`verekümnis') Kogukondlikud koormised: ehitamine, korrastamine jms. Liikumine Pärisorjuse kaotamise järel oli talupoegadel piiratud liikumisvabadus passi olemasolu korral 1863 Passikorralduse seadus vallapassid ja riiklikud passid, tingimuseks täidetud kohustused, täisiga ja teatud kindlustatus Väljaränded Venemaale maa otsinguil 1866 Vallareform Omavalitsused vabastati mõisnike eestkoste alt Kujunes välja kindel omavalitsuse ülesehitus: valla täiskogu, valla volikogu, vallavanem, vallakohus ja vallavalitsus (vallavanem + abilised) Oluline kogemus poliitilise elu juhtimisest
ajal toimus ka pööre viinaajamises (kartulist). Saaremaal toimu see sajandivahetuse aegu. Talumehest sai päris permees, sellest tuli suurem motivatsioon tööd teha jne. Mõisates hakati kasutama aastasulasid ehk moonakaid töö tegemiseks. Need olid inimesed, kes töötasid mõisas eeskätt toidumoona eest. 1863.a anti välja passiseadus mõlema kubermangu kohta, sellega saavutasid talupojad täieliku liikumisvabaduse. Oli kahesuguseid passe: vallapassid (anti välja valla tasandil, sellega oli võimalik liikuda Balti kubermangudes (Eesti, Läti, Kuramaa) ja veel 30 versta väljaspoole kubermangu piire) ja kroonupass (liikumisvõimalus kogu vene tsaaririigis). Passiseadus tähendas seda, et talupojad hakkasid Eesti aladelt välja rändama, seda sundis tegema maapuudus. Mõnevõrra soodustati seda ka vene riigivõimu poolt, sest nii said tühjad alad tihedamini vene riigi külge liidetud. Väljarändajad said mõneks ajaks isegi maksuvabadustuse
Ameerikas oli kodusõda ning sealt ei saanud tuua puuvilla ja seega pidi Euroopasse viima hoopis lina. Esimesena müüdi maha maa Mulgimaal. *) Eestimaal algas talude päriseks ostmine peamiselt 1880. aastatel see tulenes sellest, et viina hakati ajama kartulist ja seega osteti rohkem kartuleid. *) Saartel hakati talusid päriseks ostma alles sajandi vahetuse paiku. * 1863 anti välja passiseadus, mille kohaselt saavutasid talupojad täieliku liikumisvabaduse. -) Olid vallapassid, mida anti välja valla tasandil ja millega oli võimalik liikuda Balti kubermangudesse (Eesti-, Läti- ja Kuramaa) ning kolmkümmend versta väljapoole. -) Olid ka kroonupassid, mis andis võimaluse liikuda kogu vene tsaaririigi piires. -) See seadus tõi kaasa talupoegade väljarände, sest Eestimaal oli maa puudus. *) Ümberasujatel oli maksuvabastus. *) Lähimad ümberasumise paigad olid Peterburi ja Pihkva kubermang. *) 1897