Südame rütmihäirete ehk arütmiate põhjuseks on muudatus kas impulsi tekkes, impulsi juhtivuses või mõlemas. 1.Südame elektrofüsioloogia Südame juhtesüsteemi spetsialiseerunud rakud on võimelised tekitama aktsioonipotentsiaale depolariseerides iseennast rütmiliselt ja korduvalt lävepotentsiaalini. Läve juures tekivat ja iseeneslikult edasi arenevat membraani laengu kahanemist nimetatakse erutuseks. Järelikult erutused, mis on südame rütmiliste pulsatsioonide vallandajateks, tekkivad südames eneses. Seda omadust nimetatakse automatismiks. Neid spetsialiseerunud rakke, mis omavad automatismi võimet, nimetatakse sammuandjateks. Primaarne sammuandja on südames sinuatriaalsõlm, kuid ka teistel erutusjuhtesüsteemi osadel, nagu atriventrikulaarsõlm ja vatsakeste juhtesüsteemil, on võime erutuse automaatseks tekitamiseks. Erutusimpulsside tekkimise sagedus on aga erutusjuhtesüsteemis seda väiksem, mida kaugemal asub vastav
Müokardi roll: MÜOKARDIOTSÜÜDID on erutumisvõimelised, võimelised genereerima aktsioonipotentsiaali. Tüüpiline müokard, mille kontraktsioon aitab täita pumbafunktsiooni atüüpiline müokard, mis on südame erutustekke- ja juhtesüsteem, kontrollib südamerütmi ja eri osade koostööd. Maali-Liina, jaanuar 2012 Südame rütmiliste pulsatsioonide vallandajateks on südames endas tekkivad erutused. Erutus levib, kuni haaratud on kõik südamelihaskiud. 32) Südametsükkel, selle põhifaasid. Vererõhu ja mahu muutused tsükli eri faasides. Kodade ja vatsakeste tsüklid toimuvad mõlemal poolel sünkroonselt, kuid paremal pool arendatavad rõhud on palju väiksemad. Vatsakese tsükkel on 3 korda pikem. Kodadel 1
Uexküll (1864-1944), kes väitis, et igal loomal on tegelikult oma spetsiifiline “omailm” (Umwelt). Mingi konkreetse käitumise võivad isendil esile kutsuda ka tema elukeskkonnas asuvate objektide teatud üksikud spetsiifilised omadused. Niisuguseid spetsiifilisi keskkonna omadusi nimetatakse signaalärritajateks (sign stimuli). Evolutsiooni käigus spetsiaalselt signaliseerimiseks välja kujunenud tunnuseid nimetasid varased etoloogid käitumise vallandajateks ehk päästikuteks (releasers). Tänapäeval eelistatakse neid nimetatada biosignaalideks (biosignals). • Signaalärritajad, mis ei ole biosignaalid: *tähtkujud on signaalärritajaiks rändlinnule (kes nende järgi orienteerub), kuid pole samas biosignaal (ei ole spetsiaalselt kujunenud lindudele orienteerumiseks) *hiire krõbin rohus mõjub signaalärritajana kakule rünnakuks, kuid pole biosignaal (ei ole kujunenud spetsiaalselt kakule märku andmiseks)
annaabi.ee 
