vallasvarale. Loodi valla- ja kihelkonnakohtud. 1804 kehtestati samasugune seadus Liivimaal. 1804 anti uus senisest tagasihoidlikum seadus välja Eestimaal. Talurahvas hakkas mässama. Pärisorjuse kaotamine Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819. Talupojad vabastati ilma maata ning nad olid sunnitud sõlmima rendilepingu. Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandile. Liikumisvabadus oli piiratud linna või teise kubermangu minek keelatud. Vallakogukonna hooleks jäid kool, vallalaegas, magasiait, vallavaesed, teetööd ja nekrutiandmine. Eestlased said perekonnanimed. 5.5 Piiruse esimesed aastakümned Talurahva käärimine Lõuna-Eestis Mõisnikud vabanesid vastutusest talupoegade eest. Mõisnikud võisid rendilepingud igal ajal muuta või lõpetada. Rahvaarv kasvas ja kõigile ei jätkunud maad. Tekkisid vabadikud ehk popsid, kes elatusid juhu- ja hooajatöödest. Levisid alkoholism ja kuritegevus. Rahulolematus süvenes
Eestseisjate kaudu võisid talupojad esitama palve ja kaebekirju. Neli asja mille kaudu oli enne ühiselt vastutatud: 1. Magasinivili.18saj oli see mõisnike kohustus. 1799 Paul I andis välja ukaasi, millega magasi vilja pidid hoopiski varuma mõisakogukonnad. (See oli esimene talupoegade ühte liitev asi) talupoeg iseseisvus tänu sellele. 2. Moment mis liitis ühes mõisas elanud inimesi tervikuks. Oli vallakohus. 1802 Eestimaal ja 1804 Liivimaal. 3. Vaeste hoolekanne. 4. Vallalaegas. Sellega ei peetud üleval ainult vaeseid vaid ka muid kulusid. Inimesi liitsid ühised kohustused, nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed. 9. Kohtukorraldus. Eestimaal: 1802 al. Oli olemas vallakohus, nüüd see kaotati, 1816. Selle asemele tuli kihelkonna kohus, kogukonnakohus. Eksisteeris kihelkonna tasandil. Esimees, kohtuvanem oli mõisnik, kaasistujateks olid talupojad. See lahendas talupoegade omavahelisi tsiviilnõudmisi, võlad, peksmised jms.
-) Vallas oli kõige tähtsam, valla täiskogu, kus olid kõik peremehed ja ka 1/10 maatameestest. -) Valla täiskogu valis valla volikogu kolmeks aastaks. *) Seal oli 4-24 inimest. *) Pooled pidid olema peremehed, pooled maatamehed. -) Valla täiskogu valis ka vallavanema, kes pidi olema kindlalt peremees. -) Valla volikogu, koos vallavanemaga valis koolmeistri, vallakirjutaja, kallakasaka(s). -) Igal vallal oli ka vallalaegas ja vallamaja. * 1874 toimus ka sõjaväe reform, mille kohaselt teenistusaeg lühendati kuuele aastale. -) Mida rohkem inimene oli haridust saanud, seda lühemaks muutus tema teenistusaeg. Kultuur 19. sajandi esimesel poolel * Aastal 1802 toimus Tartu Ülikooli taasavamine, sest 18. sajandil, siin kehtis Venevõim ei olnud Eestis ülikooli. -) Esimeseks rektoriks sai G. Fr. Parrot, kes sai toonase Vene tsaariga väga hästi läbi, mis
annaabi.ee 
