1892 (kõige radikaalsem) UUS LINNASEADUS; suurendas varandusliku seisuse tähtsust, linna tuumae valimine muutus paremaks, maapäev toimis, luteri kirikul suur võim, jäid alles rüütelkonnad. Toimus kultuuriline venestus. Kultuur Toimus koolivenestamine 1887 alg- ja keskkoolides vene keel(linnas) Vallakoolides 2. esimesel aastal emakeel. 1892. nõuti venekeelset õppetööd alates 1-st klassist. Haridusreform Rajati ministeeriumikoole ja Vallakoole. Vene keeles oli õppimine. Kirjaoskus langes. Sõjaväereform Üldine kohustus Kaotati nekrutid Vähenes olemisaeg Kõik pidid minema ja oht oli surma saada. Karskusliikumine (Nagu Vanemuine) Villem Reiman, Jaan Tõnisson. Eesti Üliõpilas Selts Lipu sünd. Kuremäe klooster. Aleksander Nevski katedraal Toompeal. Eesti 20. sajandil Majandus areng -Eesti oli agraarühiskond
Parun B. Üexküll oli mõelnud, et kui ta lodevate elukommetega poeg saab omaette mõisaomanikuks, et siis majapidamise mured toovad pojale aru pähe ja see parandab oma eluviisi ja kombeid. Aga lootus oli asjata. Laiskus ja ükskõiksus ei lahkunud sellest noorest aadlivõsust. Mõisapidamisest midagi välja ei tulnud. Teatakse, et juba 1830. aastate paiku olnud häärber tühi ja mõisa maad rendil. Neil aastatel asutati üha rohkem ja rohkem küla- ja vallakoole. Kooli asutamise mõte sai teoks ka Nurtus. Vanades kiriku dokumentides on sageli mainitud, et selle ja selle kooli asutas see ja see mõisaproua või paruni lesk. Seda fakti mainitakse ka Nurtu kooli asutamise juures, kus on mainitud, et Nurtu kooli asutas Vana-Vigala mõisaproua. Kuis need lood tegelikult olid, on raske nii pika aja taha kindlaks teha. Tekib kuri kahtlus, kas pole siin tahetud näidata mõisaprouade igati abivalmis suhtumist maarahva elu parandamiseks. Mine tea.
1893 a. anti välja taaskord ühine rahvakoolide seadus, kus leidis rõhutamist nõue, et siirdutaks venekeelsele õpetusele. Koolis pidid käima kõik 10-13 aastased lapsed kolm talve. Õppetöö kestis 9.00-16.00. Koolidesse jõudsid venekeelsed õpikud. Eestikeelsetest õpikutest jäid käibele katekismus, piiblilood, laulik, C.R.Jakobsoni ,,Kooli Lugemise raamat" ja H.Eineri ,,Lühikene Eesti keele õpetus rahvakoolidele". Enamik vallakoole jäi üheklassilisteks, ühe õpetajaga koolideks, kus tuli töötada koondklassis kolme jao lastega. Suuliselt õpetati ühte osa lapsi, teised said teha seni kirjalikke ülesandeid või iseseisvalt lugeda. Teise ja kolmanda jao lastele tuli õpetada Venemaa geograafiat. Õpetuse põhiülesannet nähti vene keele harjutamisel ja sõnavara laiendamises. Vene keelt läks vaja edasiõppimiseks ja ametlikus asjaajamises, keeleoskus tõi kergendust kroonuteenistuses
Tõusis talupoegade hariduse tase. Pärisorjade töötulemused olid liiga väikesed. Lääne-Euroopas (välja arvatud Ida-Preisimaal) oli pärisorjus kaotatud. Eeldused: Mujal euroopas oli pärisorjus kaotatud. Vene tsaar Aleksander I oli reformimeelne ja katsetas pärisorjusest vabastamist enne Eesti- ja Liiwimaal, kui sise Venemaal; tahtis venemaal konstitustiooni kehtestada. TALURAHVA SEADUSED: 1765 "POSITIIVSED MÄÄRUSED" GEORGE BROWN: mõisnikud pidid toetama vallakoole talupojal oli õigus omada vallasvara talupoeg võis oma talutootmise ülejääke müüa reguleeris mõisakoormisi reguleeris talupoegade karistusi (maksimaalselt 30 keppi või vitsa hoopi) 1802 "IGGAÜKS..." (EESTIS): Talude kasutamis õiguse pärandamise õigus. Talunik võis omada vallasvara. Talunik võis pärandada vallasvara. Talupoja õigus mõisnik kihelkonnakohtusse kaevata. 1804 LIIVIMAA TALURAHVA SEADUS: Koormised normeeriti, vastavalt iga talu võimetele.
annaabi.ee 
