aastal jüripäeval veskikoha käest ära. Johann Voldemar pidi samal kevadel sugulaste juurde karjaseks minema. Tema uueks elukohaks sai Magenaru metsatalu, mis asus kihelkonna piiril. See talu kuulus tema võõrasisa vennale. Paari aasta pärast võttis ema poja enda juurde tagasi ja saatis ta Vändra köstrikooli. Ta oli väga hoolas ja andekas, samuti ka musikaalne. Kui 1833.aastal avati Vändra köstrimajas kihelkonnakool, mille ülesandeks oli ette valmistada külakooliõpetajaid ja vallakirjutajaid, pääses sinna kohe ka Johann Voldemar. Kösterkoolmeistrilt Kochilt sai noor Jannsen lugeda O. W. Masingu "Maarahva Nädalalehte" ning selle mõjul tärkas poisis lapselik unistus hakata kunagi ise eestikeelset ajalehte kirjutama. Sealne pererahvas pidas väga Jannseni loetud kirjavarast lugu. Peagi oli Jannsenil kool ja leer läbitud. Jannsen jäi Masingu austajaks elu lõpuni. Koolivaheaegadel käis ta Ernst Petersoni karju hoidmas
kes aga oli möldri- ning kõrtsnikuametis liiga kergemeelne ja korratu, mistõttu võeti talt 1829. a. jüripäeval veski- ja kõrtsikoht käest. Samal kevadel saadeti lapsed sugulaste juurde karjasteks. 4 Paari aasta pärast võttis ema Jaani enda juurde tagasi ja saatis ta Vändra köstrikooli. 1833.a. sügisel avati Vändras köstrimajas kihelkonnakool, mille ülesandeks oli ette valmistada külakooli õpetajaid ja vallakirjutajaid. Sinna pääses ka kohe Jannsen. Seal sai ta esmakordselt lugeda O.W. Masingu "Maarahva Nädalalehte". Sealt tekkiski esmakordselt huvi hakata ise väljaandma lehte. Kui kool oli läbi ja leeris käidud (1836), võttis kohalik abipastor Carl Köber Jannseni endale kutsariks. Köber õpetas Jannsenile saksa keelt ja laulmist. Saksa keele omandamine avas Jannsenile tee edasiseks eneseharimiseks. 19-aastaselt sai Jannsen- tõenäoliselt Köberi eeskostel- oma endise õpetaja
Tekkisid ka nn. rahvakoosolekud valdades, võimude silmis need aga ebaseaduslikud. Komiteed ei jõudnud saada omavalitsusteks, nad tegutsesid koos vallaorganitega, edukas oli näiteks metsakomiteede tegevus mõisniku metsaraiumise peatamisel. Osa komiteesid tegutsesid aga ka väljaspool vallaorganeid. Iga valdkonna jaoks oma komitee. Komiteede koosseisu valiti kõigist vallaliikmete klassidest. Enim 5 valiti talunikke, vallakirjutajaid, kooliõpetajaid ja käsitöölisi. Lühikese aja jooksul ei suudetud eriti palju korda saata. Enamikus valdades jäid vallaomavalitsused ametisse edasi, aga kavas oli neid uuesti ka valida mõnel pool.Paljud ametnikud läksid kaasa rahvaliikumisega. Revolutsiooniliste omavalitsuste kesksest juhtimisest Eestis rääkida ei saa. Aga kõik ebaseaduslikult ümbervalitud vallaomavalitsused, igasugused komiteed ja ka need