Taavet Aniluik Matsi noorim poeg, unistaja, teose alguses varsaaruga seitsmeteistkümne aastane poisike. Soola Roosi Aiaste talu karjatüdruk Edgar Aniluik Roosi ja Taaveti poeg Jaanus Lukisepp Lukisepa noorim poeg, Aiaste sulane Aurukatel Peategelane, asendamatu masin, mis on ostetud masinaühingu poolt, sest üks talu endale sellist masinat osta ei jaksaks. Aiaste perepoeg Jüri Vaikne, konkreetne ning suure teotahtega. Eesneri Aadu vallakasakas, kes on Jaapani sõjas käinud. Eesneri Eedi Aiaste talu uus sulane Käo Paul Aiaste naaber, kes kord Sirgaste Matinsonile õlupudeliga pähe virutas ning selle eest kartsas istus. Paul pole eriti tark mees. Lukisepa Elmar - Masinist Jaanus masinist Lukisepa noorim poeg Arvo Saaremägi Kolhoosi esimees Eesner kolhoosi partorg ESIMENE TANTS · Aurumasin jõuab Aiaste tallu ning rehepeks algab. Masinist Jakob saab pojalt Elmarilt
taha minna, pealegi pole sügisel sulasekauplemise aeg, poeselliks ei võeta, ei tunne keeli ega oska matat; tunneb end iga päev alandatud, kuigi ei tea täpselt miks; jonnakas, uhke; kangekaelne; saab sõjaväekutse Varsametsa vahel hakkab tee oja poole langema. TARTUMAA, Tuhakopli taluperemehed ,,Sinna on usaldusväärsed andmed inglise keeles üles kirjutatud. Ainult kes oskab siin kandis neid sõnu õieti välja ütelda!" Eesneri Aadu vallakasakas; Jaapani sõjas käinud; teab hädapärast kümmekond hiinakeelset sõna, ropust jaapani sõimust rääkimata; asjatundmatuse varjamiseks hakkab liialdatud agarusega järjekordselt jutustama (kuidas jaapanlased neile peale tulnud); Ojamaa-nimeline kindral eesti poiss, Hellenurme mõisahärra kasupoeg, kes seisnud Ussuurimaa kindralkuberneri teenistuses, aga läinud vanahärraga tülli ning läinud jaapanlaste poole üle, saanud seal sõjaülemaks;
küsimattagi mis mõtted pojal peas. Olukorra leevendamiseks otsustab ta samal päeval talu poja nimele kirjutada, sest kindlameelset Jüri peab ta poegadest kõige asjalikumaks peremeheks. Sõidetaksegi linna notari juurde ja vormistatakse talu Jüri nimele. Tagasiteel aga tuleb teili isa ja poja vahel Jüri valiku üle karjatüdruk Roosi naiseks kosida. Vanaperemees loodab miniaks mõnd talu peretütart kellele antaks kaasavara. Meeste jagelusst segab vallakasakas kel oligi Jüri juurde asja. Kasakal on kaasas sõjaväekeetse Jõrile. Nii lõpebki sügispäev, eemal rehepeksumasina undamine, meeste südametes hirm sõja lähenemise ees. Teine tants On taas sügis ja rehepeksu aeg. tegevus toimub taas aiaste talus. Aeg on veerenud omasoodu, läbi on Esimene Maailmasõda. Loodud on esimene Eesti Vabariik. Alles on talud, peremehed, sulased, aiaste talu peremeheks on nüüd vendadest noorim Taavet. Ümberkaudsed
ntks peremehe poeg). Täiskogu valis valla volikogu, mis valiti 3 aastaks, seal 4-24 liiget, seal samuti pooleks peremehed ja maata mehed. Volikogu lahendaski igast küsimusi. Selle liikmete seas oli ka vallavanem, kes pidi olema kindlalt peremees. Liikmeks olek oli auasi, palka ei saanud. Küll aga oli vallal ka palgalisi ametimehi, keda vallavolikogu palkas, ntks koolmeister, vallakirjutaja (sekretär, raamatupidaja), vallakasakas (käskjalg, vallakohtu teener). Igal vallal oli vaja ka vallamaja ja vallalaegast (eelarve). 1874.a sõjaväereform teenistusaega lühendati 6 aasta peale 25 asemel. Mida rohkem haridust, seda lühem teenistusaeg, 6 aastat olid lollid. Kultuur 19.saj I poolel Oluline oli Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. Selle esimeseks rektoriks sai G.Fr. Parrot, ta sai hästi läbi toonase tsaari Aleksander I-ga, see tähendas, et ülikool sai väga laialdase
annaabi.ee 
