1883. aastal Hugo Treffneri Gümnaasium .......... troonile astub Aleksander III 1884.aastal õnnistatakse sini-must-valge lipp 1885.aastal Liivimaa kubermeriks Zinovjev, Eestimaal Sahhovskoi ning alustati poliitiliste ümberkorraldustega + Kindralkubernerideks sakslaste asemel venelased + Riigiametitesse umbkeelsed venelased + Ametiasutustes seati sisse vene keel, keele mitteoskajad kaotasid töö (ka vallaasutustes töötavad eestlased) + Vallavalitsused- ja kohtud allutati talurahvaasjade komissaridele, sellega kaotasid nad suure osa oma senisest iseseisvusest. Hariduselu alased muudatused: + Kohustuslikuks õppekeeleks sai alates II klassist vene keel (välja arvatud usuõpetus) + Vene keelt mittevaldavad õpetajad vallandati + Kooliprogrammidest kadus eesti kirjandus, geograafia ja ajalugu + Aleksandrikool avati 1888
riigivõimu initsiatiivil, nende eesmärgiks oli riigialamate seisundi ühtlustamine. Parandada talurahva olukorda, ühtlustada talurahva olukorda teiste elanikkonna kihtidega võrreldes. Nimetatud ka kodanlikeks reformideks, viide riigikodanike seisundi ühtlustumise momendile. Passikorralduse seadus 1863. Mõisnike kodukariõiguse kaotamine 1865. Uus vallaseadus ehk maakogukonnaseadus1866. Mõisnikud kaotasid kontrolli talurahva omavalitsuse üle. Võimude lahususe põhimõte vallaasutustes. Tsunftisunduse kaotamine 1866. Aadlike ainuõiguse kaotamine rüütlimõisate omamisele 1866 (Liivimaal), 1869 (Eestimaal). Teotöö kaotamine koormise vormina 1869 Jüripäevast. Kõik reformid laiendasid vaba majandustegevust. Murrang maaomandisuhetes Suurmaaomand Mõisate valdused, rüütlimõisad. Rüütlimõisad kõige olulisemad, pikka aega piiratud kitsa seltskonnaga, neid võisid omada üksnes rüütelkondade liikmed.
Kokku laekus tema juhitud komisjonile Eesti ja Läti aladelt ligi 50 000 peamiselt baltisakslaste vastu suunatud kaebust. Nende põhjal alustati 1885.a poliitiliste ümberkorraldustega: · Uuteks kindralkubernerideks määrati sakslaste asemel venelased · Riigiametitesse määrati umbkeelsed venelased · Saksa keele asemel seati ametiasutustes sisse vene keel, keele mitteoskajad kaotasid töö (ka vallaasutustes töötavad eestlased) · Vallavalitsused- ja kohtud allutati talurahvaasjade komissaridele, sellega kaotasid nad suure osa oma senisest iseseisvusest. Kõige valusamini tabas venestamine hariduselu. Muudatused olid: · Kohustuslikuks õppekeeleks sai alates II klassist vene keel (välja arvatud usuõpetus) · Vene keelt mittevaldavad õpetajad vallandati · Kooliprogrammidest kadus eesti kirjandus, geograafia ja ajalugu · Aleksandrikool avati 1888
annaabi.ee 
